GDA-märgistus aitab tervislikul toitumisel
GDA-märgistuse on välja töötatud Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud toitumisteadlaste paneel Eurodiet ning seda on edasi arendanud Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuste Konföderatsioon.
GDA-märgistus lähtub keskmisest päevasest energiavajadusest, mis on näiteks naistel 2000 kcal. Pakendile on märgitud toote koostise tähtsamate toitainete nagu rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute, kiudainete, soola või kaltsiumi kogused ühes portsjonis ja nende osakaal päevasest soovituslikust kogusest.
Tasakaalustatud toitumise korral peaks päevane rasvade hulk moodustama 30% energiahulgast, mis on 2000kcal päevase energiavajaduse korral 70 grammi. Pakendile märgitaksegi, et näiteks sibulamaitselistes kartulikrõpsudes on ühe portsjoni, 25 grammi kohta
8 grammi rasva, mis moodustab päevasest rasvavajadusest 11%.
Terves pakis on aga krõpse 80 grammi, seega siis kokku umbes 3 portsjonit. Arvestus näitab, et kui süüa ära terve pakk krõpse, saab sellega poole päevasest rasvavajadusest. Kuid tavaliselt ei koosne päevane menüü ju ainult kartulikrõpsudest, ikka süüakse ka muid toite, mis samuti rasva sisaldavad.
Suhkruga on kerge liialdada
Süsivesikute osas on pakendil välja toodud päevane suhkruvajadus. Päevas võiks süüa maksimaalselt 90 grammi suhkrut, mis on umbes kolmandik kogu päevasest süsivesikuvajadusest. Suhkru nimetuse all võetakse kokku ainult kõik kiiresti imenduvad süsivesikud, kuhu kuuluvad lauasuhkur, piimasuhkur ja puuviljasuhkur ehk fruktoos.
Üks klaas kalja sisaldab keskmiselt 23% päevasest suhkrukogusest. Kui juua ära üks liiter kalja, siis on päevane suhkrunorm saadud. Kuid suhkrut sisaldavad ka päeva jooksul söödavad puuviljad, köögiviljad ja magustoidud. Seega ei tohiks magusat küll keelata, aga sellega tuleb piiri pidada.
Varjatud sool toitudes
GDA-märgistuses on välja toodud ka soola kogus, mida tuleb samuti hoolega jälgida, sest soolaga liialdamine võib kaasa tuua südamehaiguste tekke riski. Liigse soolakoguse saamiseks ei pea sööma ainult tulisoolaseid toite, liigse koguse võib kätte saada ka iga päev tarbitavatest toiduainetest. Näiteks võib mõne leivasordi puhul viil leiba sisaldada lausa kolmandiku päevasest soovitatud soolakogusest. Siin tulebki appi GDA-märgistus, kust saab lugeda, millised leiva-
sordid sisaldavad vähem soola ning siis nende kasuks otsustada.
Olulist informatsiooni annab ka kiudainete hulk ja piimatoodetes märgitud kaltsiumi hulk. Näiteks võib ühest juustupulgast saada viiendiku päevasest kaltsiumivajadusest. Samas tuleb juustu puhul ka rasvakogust jälgida, et sellega omakorda mitte liialdada.
Tarbijale annab GDA-märgistuse kasutamine võimaluse kiiresti koostada tervislik menüü ja hoida silm peal igapäevasel toidu-
energial. Tasakaalustatud menüüs ei ole ükski toit keelatud, süüa võib kõike, kuid kõike tuleb teha mõõdukalt. Küsimus on alati õigetes kogustes, toitainete vahekorras ning ülesöömise vältimises.
| Naised | Mehed | |
| Energia | 2000 kcal | 2500 kcal |
| Valgud | 50 g | 60 g |
| Süsivesikud | 270 g | 340 g |
| Rasvad | 70 g | 80 g |
| Küllastunud rasvhapped | 20 g | 30 g |
| Kiudained | 25 g | 25 g |
| Naatrium (soolaekvivalent) | 6 g | 6 g |
