Põlvkondade vahetusest on palju räägitud. X-generatsioon, kes hakkas 1990-ndatel uut Eesti Vabariiki üles ehitama, on nüüd kas juba keskeas või peagi sinna jõudmas. Uus ehk Y-põlvkond, kes on sündinud aastatel 1980–2000, tuleb ühiskonnaelus peale. Vanimad neist juba on juba mitu aastat tööeas: käivad valimas, saavad lapsi, sõidavad palju autoga, teevad tööd arvutite ja nutiseadmetega ning hakkavad mõtlema oma tervisele. Noorimad Y-põlvkondlased, 2000. aastatel sündinud, käivad alles koolis ja nende maailm ongi peamiselt nutiseadmes, kus kogu info tuleb tugitooli kätte.

Milline on Y-generatsiooni tulevik, kas nad jaksavad kanda oma põlvkonnajagu ühiskonna vedamise vastutust? Maailma ajakirjandus on Y-generatsiooni terviseküsimuste käsitlemisele palju ruumi pühendanud. Huffington Post võtab mahukas artiklis kokku USA problemaatika: vähene liikumine, sellega kaasnev rasvumine ja vaimse tervise mured. „See on esimene põlvkond, millel esinevad juba noores eas rasvumisega seotud haigused,” hoiatatakse artiklis ja tuuakse tõestuseks faktid: USA-s on 18–29-aastaste noorte seas rasvunute osakaal viimase 40 aastaga kolmekordistunud. 1970-ndate alguses oli neid 8%, aga 2005–2006 aastal uuringu järgi juba 24% ehk ligi veerand.

Noored ei liigu enam, sest ligi kaks kolmandikku noori täiskasvanuid ei tegele regulaarselt ühegi trenniga. Selle tõttu on ka tervis juba noorena kehvapoolne: selles vanusegrupis on 18% naistel ja 12% meestel vähemalt üks tõsine tervisemure.

II tüübi diabeet sageneb

Rasvumisega kaasnevad paljud haigused – alates südame-veresoonkonna tõbedest kuni diabeedini. Ka Eesti perearst dr Eero Merilind ei kahtle samuti ülekaalu esimesena nimetamast, kui temalt küsida, mis on Eesti noorte tulevikuhaigused. „Ülekaaluga seotud probleemid, liigeseprobleemid ja suhkruhaigus on need, mis tulevikus ohustavad,” loetles ta. „Murekohaks on just II tüübi diabeedi sagenemine, mida veel mõnikümmend aastat tagasi noortel inimestel praktiliselt ei esinenud,” täiendas südamearst doktor Margus Viigimaa.

Noorte ülekaalu üks põhjusi ongi vähene liikumine. „Kui vaatame ametlikku statistikat, siis näeme, et vähemalt korra nädalas trenni tegevate inimeste arv on mikroskoopiliselt suurenemas. Ühtlasi on just noorte inimeste hulgas suur polariseerumine. On vähe neid, kes käivad ühest trennist teise ja teevad väga palju sporti, ning valdav enamik neid, kelle füüsiline aktiivsus jääb aina kehvemaks. Ajateenistuse kutsealuste kohta on tehtud uuringud, mis näitavad, et nende tervis on jäänud järjest kehvemaks. Näen seda ka siis, kui vaatan üliõpilaste uuringuid ja koormusteste. Üliõpilane peaks olema ju noor ja terve, aga väga sageli näeme, et 25-aastasel noorel, kui ta pole füüsiliselt aktiivne, on näitajad kehvemad kui 50-aastasel, kes teeb tervisesporti,” rääkis dr Viigimaa. 

Kaks kolmandikku noori täiskasvanuid ei tegele regulaarselt ühegi trenniga. See võib tuua kaasa ülekaalu, liigeseprobleemid ja suhkruhaiguse.

Vähese liikumise kõrval on uus oht: energiajoogid. „Nad piitsutavad organismi liigselt ja nende kasutamisega harjutakse liiga ära, eriti noorte puhul. Energiajoogid on nagu tervise SMS-laen, kulutad ära ja siis hakkad mõtlema, kuidas tagasi maksta, aga tervise taastamine on juba raske,” selgitas ta.

27 kilo kaela otsas

Ameerika hädade loetelusse toob CNN Huffinton Posti sünge tervisepildi juurde veel uued, nn arvutihaigused – näiteks „text neck”, mis tähistab nutifoni ja arvutikasutusest põhjustatud kaela- ja selgroovaevusi. New Yorgi seljaprobleemidega tegeleva uurimiskeskuse teadlane dr Ken Hanraj mullu novembris esitletud uuring näitas, millist koormust tähendab nutitelfoni kasutamine selgroole. Keskmine inimpea kaalub viis kuni seitse kilo – seda juhul, kui pea on otse ehk kui kõrvad jäävad kõrvalt vaadates õlgade kohale. Hanraj mõõtis, mis juhtub, kui pead ettepoole kallutada, näiteks nutifoni või laua peal asetseva sülearvuti vaatamiseks.

Selgus, et kui pead 60 kraadi võrra ettepoole painutada, kaalub pea selgroo jaoks juba 27 kilo. Seega ei ole ime, et tekivad valud ja hiljem juba rasked selgrookahjustused.

Nutitelefoni ja sülearvuti vaatamisest tekkivad probleemid on oht ka Eesti noortele. „Kui sõidate ühistranspordis, siis vaadake, kui paljud nutiseadmetega tegelevad. Kümne aastaga on maailm tohutult muutunud. Terve perekond võib istuda restoranis või avalikus ruumis ja kõik nad on nutiseadmetes. Nutiseadmete kasutamine noortel on kordades suurem kui keskealistel,” märkis dr Viigimaa. „Kui nutitelefoni kogu aeg vaadata, siis tekivadki juba 25–30 aastasel inimesel sellisel kaelamuutused nagu 50–60 aastasel,” selgitas niisuguse käitumise mõjusid dr Merilind.

Kuulmisprobleem kõrvaklappidest

Nutifonidest ja arvutitest kuulatakse palju muusikat ja vaadatakse filme. Kõrvas on kõrvaklapid, muusika üürgab sageli täisvõimsusel. See omakorda põhjustab kuulmisprobleemi. Ameerika meditsiiniühingu kuukirjas ilmunud artikkel osutab 2005.–2006. aastatel korraldatud uuringule, milles uuriti 12–19 aastaste teismeliste kuulmist. Selgus, et kuulmishäireid on 19,5%. Võrreldes aastatel 1988–1994 korraldatud eelmise uuringuga on tõus ligi 5%.

Ja siis on veel probleemid nägemisega. USA uuringud osutavad, et väikeselt ekraanilt teksti lugemine või videote vaatamine väsitab silmi ja võib neid ka kahjustada. „Kõik ekraanivaaamised kahjustavad silmi, tegelikult peaks iga 45 minuti kasutamise järel 15 minutit puhkama, aga seda ei järgita,” ütles dr Viigimaa.

Briti rahvusringhääling BBC vahendab uuringut, et nutitelefonide sinakaslilla taustavalgus on silmapõhjale kahjulik. Peale selle on videote vaatamise puhul silmal raske samal ajal fokuseerida väikesele ekraanile ja keskenduda ekraanil toimuva erinevatele kaugustele. Iga tüüpi ekraanide ja sisu pikal vaatamisel tekib computer vision syndrome ehk CVS. Selle võib ära tunda, kui märkate, et pikemaajalisel arvuti või nutifoni vaatamisel tundub, et pilt muutuks justkui häguseks, silmad ja/või pea hakkavad valutama ja silmad muutuvad kuivaks. Ka Eestis tekivad nägemishäired järjest nooremas eas. „Perearstina näeme kontrollis esimesse klassi minevaid õpilasi ja juba selles vanuses on aktuaalsed ülekaalu teemad ja silmanägemine. Ligi pooltel lastel on vaja silmakontrolli või isegi prille,” rääkis dr Merilind.

USA uuringud osutavad, et väikeselt ekraanilt teksti lugemine või videote vaatamine väsitab silmi.

Elu nagu allveelaevas

Noori kimbutavad ka vaimse tervise mured: ligi kümnendik USA 20–29-aastasi põeb depressiooni. Lisanduvad ka tavapärased noorte tervist mõjutavad aspektid ehk riskikäitumine – suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid. Suitsetamine õnneks väheneb igal pool üle maailma, tasapisi, aga siiski. Eesti andmeid vaadates selgub ootamatu tõsiasi, et kui Eesti meeste seas see väheneb, siis naised on hakanud hoopis rohkem suitsetama. „Usun, et see on elustiili või reklaami tõttu,” hindas dr Merilind. „See on tõusev trend, mitte järsk, aga siiski tõusev. Ilmselt on põhjuseks tubakafirmade reklaam, mis rõhub sõltumatusele, demonstreerib, et (suitsetav – T. J.) naine on samaväärne kui mees, kuigi tegelikult jõuavad suitsetavad naised tegelikult elus vähem edasi, on väiksema haridustasemega ja kehvemas majanduslikus olukorras,” osutas dr Viigimaa.

Vaimse tervise mured on samuti kaudselt seotud arvutikeskse maailmaga. „Saavutusvajadus ja ühiskonna võidujooks on muidugi üks asi, mis tekitab stressi, samuti ei ole hea suitsetamine ega alkohol, mis viib pikas perspektiivis ka närvisüsteemi ülekoormuseni. Aga kui on uuritud allveelaevades elavaid inimesi – mis on sarnane sellega, kui inimesed on ainult toas ja vaatavad ekraani –, hakkab see närvisüsteemi mõjutama,” tõi dr Viigimaa paralleeli.

Kokkuvõttes on Eesti Y-generatsiooni ohustavad tervisehädad üsna samasugused kui Lääne-Euroopa või Ameerika heaoluühiskondade omad. Aga mis on lahendus, et eespool toodud karikatuurne tulevikukuju – see rasvunud ja seljavaludega – ei saaks reaalsuseks?

Südamearst doktor Margus Viigimaa sõnul on inimestel praegu ajaloo parimad võimalused elada tervet elu. „See põlvkond saab elada paremini kui need inimesed, kes on praegu kas keskeas või vanemas eas. Meditsiin on juba praegu heal tasemel. Raviks on täiesti uued võimalused ja see on muidugi hea, et nad olemas on, aga teisalt inimesed kahjustavad oma tervist ja vajadus ravivõtete järgi järjest suureneb. Me võiksime elada tunduvalt paremini, omades sellisel tasemel arstiabi ja toitumisvõimalisi, nagu praegu on kättesaadavad,” ütles ta. „Meditsiin areneb muidugi edasi, aga see ei suuda korvata seda, mida inimene ise oma tervisega teeb. Me ravime sageli tagajärgi, aga kokkuvõttes on tervis praegu elustiili ja valikute küsimus, inimene peab aru saama, et põhiroll on tal endal,” lisas ta.

Kuidas muuta suhtumine tervislikumaks?

Kuivõrd tervisemured tulevad inimese enda valikutest, siis kuidas mõjutada neid tegema tervemaid valikuid? „Y-generatsiooni terviseprobleemidega tegelemine nõuab integreeritud lähenemist. Terviseteadlikkuse tõstmisse peab olema kaasatud sotsiaalmeedia,” pakub Huffington Post ühe lahenduse. Perearst dr Merilind on sellega nõus. „Perearsti 1000 patsiendist võib-olla 200–300 käivad arsti juures, aga kaasata tuleks ka ülejäänud 700–800. Üks idee on personaalne e-tervise konto, mis kajastaks inimese terviseandmeid ja liikumisharjumusi. Võiks olla võimalus liituda ka erinevate gruppidega – näiteks tahan hakata jooksmas käima, siis saan end lisada jooksugruppi. Samuti oleks võimalus konsulteerida arstiga,” pakkus Merilind.

„Võtmesõna on ennetusmeditsiin, sealhulgas ka näiteks geeniandmetel põhinev, kus arst saab öelda, et teil on suurem risk haigestuda südamehaigusse, sööge korralikumalt ja liikuge rohkem. Veel hakkab meditsiini muutma personaalmeditsiin, püütakse leida spetsiifilised ravimid. Kolmas teema on tüvirakkude teema, näiteks kui inimesel on veresoon ateroskleroosi täis, siis lõigatakse jupp vahelt ära ja kasvatatakse sinna asemele uued rakud,” lõi ta tulevikuvisiooni.