Basseinivee reostuse põhjus: pesemata ja meigitud külastajad

Puhas bassein ja basseinivesi tunduvad meile iseenesest mõistetavad. Hiljuti selgus kurva tõsiasjana, et üsna paljudes ujulates ja spaades üle kogu Eesti on suplusvesi must. Miks?

Bassenivee puhtuse tagab koostöö

Basseinivee kvaliteedi tagab regulaarne puhastamine ja desinfitseerimine. See koosneb mitmetest erinevatest protsessidest: puhta vee lisamisest, vee ringlusest, filtreerimisest, setitamisest ja kemikaalide lisamisest. Ülioluline on pidev kvaliteediseire. Samuti on tähtis basseini reostuskoormuse reguleerimine, millele saavad aidata kaasa kõik basseinikülastajad, pestes end alati enne basseini külastamist. Kui üks neist tegevustest ei toimi hästi, on tasakaal rikutud ning basseinivee kvaliteet võib kiiresti halveneda.

Basseini omaniku kohustus on uurida laboratoorselt basseinivett vähemalt kord kuus, määrates kõigi mikrobioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste näitajate sisaldust. Vaba ja seotud kloori sisaldust ning pH-d ja hägusust tuleb määrata kolm korda päevas.

Järelevalve käigus kontrollib terviseamet ujulaid ja basseinivee kvaliteeti kuni kaks korda aastas.

Basseinivee normidele mittevastavuse põhjuseid on mitmeid. Sagedasti ei peeta ujulates arvestust basseini külastajate üle ega peeta kinni basseini üheaegsest koormusest, mille tulemusel kannatab nii basseinivee kui ujula õhu kvaliteet.

Mittevastavust võivad põhjustada ka:

- vananenud, rikkis või antud koormusele mittevastavad veetöötlusseadmed;
- hooldamata basseinitehnika;
- puudulik veevahetus ja vähene värske vee juurde lisamine;
- ebatäpne kemikaalide doseerimine;
- töötajate puudulik väljaõpe või ebatäpsus;
- mittepiisav basseinivee seire.

Kloor basseinivees

Peamised näitajad, mis kipuvad ületama määratud piirnorme, on vaba kloor, seotud kloor, pH.

Vaba kloor omab suurt desinfitseerivat toimet, hoides vee puhta ja selge ning see ei ole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ega silmade ärritust.

Seotud kloor on aga see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate lämmastikuühenditega. Need ühendid tekivad näiteks higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, meigist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiiniks. Just kloramiinid tekitavadki nn kloorihaisu, mida ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest vabast kloorist.

Klooramiinid põhjustavad silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem värsket vett juurde lisatakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus ja tugevam lõhn. Klooramiinide ja teiste kloreerimise jääkproduktide mõju suurus tervisele oleneb nende kontsentratsioonist vees ja õhus, inimese enda tundlikkusest, ujulas viibimise ajast ja tegevuse intensiivsusest.

Klooriühendid on vees väga aktiivsed ning reageerides teiste ainetega pidevas muutumises, mistõttu muutub ka vaba ja seotud kloori sisaldus vees.

Happelisus ja nitraadid

Vesi on neutraalne, kui selle pH on 7. Mida madalam on pH, seda happelisem ja mida kõrgem on pH, seda aluselisem vesi. Kõrgema pH korral väheneb kloori efektiivsus, vesi võib muutuda roheliseks, ärritada nahka ja silmi ning lõpuks rikkuda ka basseinivee puhastusseadmed.

Lämmastikuühendid nagu ammoonium ja nitraatioonid tekivad vette sattunud orgaanilisest ainest, näiteks higist, meigist, uriinist jm. Nitraadid võivad organismi sattuda ainult vee alla neelamisel. Nitraatioonid on vees väga stabiilsed ning nende eemaldamine veest on raske. Ainuke võimalus seda teha on bassein tühjendada ja täita see uuesti puhta veega.

Allikas: Terviseamet