"Kevadväsimusest jagu saamiseks pole sugugi tarvis apteeki vitamiinide järele tormata, vaid ennekõike kriitiliselt üle vaadata oma toidusedel, et kas seal leidub piisavalt puu- ja köögivilju," ütles Pitsi ajalehele Pealinn. "Sest just C-vitamiini puudust peetakse põhiliseks kevadise väsimustunde põhjuseks."

Parimad C-vitamiini allikad on marjad, puu- ja köögiviljad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, hapukapsas, kaalikas ja kartul. Looduslikku C-vitamiini leidub eriti rikkalikult mustsõstramarjades, lehtsalatis, petersellis ja rohelises sibulas.

Toidulisandid kui raharaisk

"Väsimust ja kergemini haigestumist võib põhjustada üleüldine toitainevaene toidulaud, sest üldjuhul saame vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid kätte õige ja mitmekesise toitumisega," rõhutas Pitsi. "Näiteks rauapuuduse korral tasuks rohkem tarbida kergesti imenduva raua poolest kuulsaid liha- ja kanatooteid, D-vitamiini aga leidub enim kalatoodetes. Õnneks on kodumaine kalavalik praegu üsna lai."

Pitsi sõnul tasub D-vitamiini meie kliimas talveperioodil siiski pruukida. "Talvisel ajal võib D-vitamiini võtmine toidulisandina osutuda paljudele inimestele vajalikuks, kuna napib ka päikest," rääkis Pitsi, kes siiski hoiatab vitamiinide ületarbimise kahjuliku mõju eest.

Vitamiinitablett võib tuua üledoosi

"Toidust vitamiinide ületarbimine pole võimalik, ostetavate vitamiinide puhul on see oht aga täiesti olemas. Sellise ületarbimise esimesteks nähtudeks võivad olla näiteks kõhulahtisus, täpid nahal või üleüldine halb enesetunne. Vitamiine ja teisi toidulisandeid tasub ikka võtta vaid siis, kui mingil põhjusel toidust neid piisavalt ei saada, ning ka siis eelkõige arsti soovitusel ja tema nõuandeid järgides."

Kevadväsimuse ennetamisel ei tohi Pitsi sõnul unustada ka tervislikke eluviise. "Samuti tuleb eriti kevadel palju värskes õhus liikuda ja piisavalt puhata," lisas Pitsi.