Käesoleval aastal on oma eluviise tervislikumaks muutnud inimesi keskmisest veidi enam keskpärasel majanduslikul järjel olevate (51% vastajaist, kelle leibkonnas on sissetulek ühe liikme kohta 300-400 eurot kuus), kõrgematel ametikohtadel töötavate (49% spetsialistidest, 47% juhtidest/ ettevõtjatest ning kontori- ja teenindussektori töötajatest), Lõuna-Eestis elavate (49%), kõrgharidusega (47%), 20-39-aastaste (46%), naissoost (46%) ja eesti rahvusest (46%) vastajate seas.

Sarnaselt varasemale on eluviiside tervislikumaks muutumine kõige sagedamini toimunud läbi toitumisharjumuste muutmise ja kehalise aktiivsuse suurendamise – neid mõlemaid samme nimetab ühe tegurina 59% oma eluviise tervislikumaks muutnutest.

Sagedamini mainitakse veel alkoholi tarbimise vähendamist, suitsetamisest loobumist ja sotsiaalselt aktiivsemaks muutumist.

Naised on meestest enam muutnud oma toitumisharjumusi tervislikumaks ja suurendanud kehalist aktiivsust, meeste seas aga esineb rohkem alkoholi tarbimise vähendamist ja suitsetamisest loobumist kui naistel.

Vanusegruppide lõikes hakkab silma, et eakamate inimeste seas on rohkem neid, kes on oma sõnutsi hakanud tervislikumalt toituma; noorimatest (15-19-aastastest) vastajatest enamik aga on hakanud rohkem sportima.

Lisaks eluviiside tervislikumaks muutumisele hinnangule paluti vastajail ka öelda, kas nende eluviisid on mingil moel ebatervislikumaks muutunud. Väga suur osa elanikest (89%) leiab, et viimase 12 kuu jooksul ei ole seda juhtunud, ning 2% ei oska olukorda hinnata. Seega leidub vastajate seas 9% inimesi, kes nimetavad ühe või mitu muudatust, mille tõttu nende eluviisid on viimase aasta jooksul
ebatervislikumaks muutunud. Kõige sagedamini on selle põhjuseks asjaolu, et inimesed on olnud kehaliselt varasemast vähem aktiivsed või on hakanud ühekülgsemalt toituma (vastavalt 5% ja 4% elanikkonnast). Võrreldes kahe eelneva aastaga ei ole tulemustes olulisi muudatusi toimunud – ka siis on leidnud 8-9% inimestest, et nende eluviisid on muutunud ebatervislikumaks.