Taastumine ja selle erinevad võimalused: massaaž
Massaaž ja taastumine spordis
Massaaži defineeritakse kui „inimese keha kudede mehaanilist ja rütmilist mõjutamist parandamaks tervist ja tõstmaks üldist füüsilist võimekust“. Massaaži kasutatakse, läbi selle erinevate alaliikide, mitmete meditsiinilis- diagnostiliste probleemide puhul ravivahendina.
Spordifüsioteraapias kasutatakse treening- ja võistlusjärgseks taastumiseks erinevaid meetodeid ning nende hulka kuulub ka massaaž, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa kiiremale taastumisele treeningust tingitud „lihaskahjustuste“ korral. Spordiga seotud vigastustest taastumisel kulub spordifüsioteraapias ligi 45% ajast just massaažile. Seega on tegemist olulise lüliga spordis ja taastusravis.
Kasutusel tuhandeid aastaid
Massaaž on olnud kasutuses juba tuhandeid aastaid ning praegune teaduspõhine lähenemine annab meile järjest rohkem materjali toetamaks või ümber lükkamaks massaaži väidetavaid mõjusid. Viimastel aastatel läbi viidud uuringutele tuginedes võime väita, et paljuski sõltub massaaži efektiivsus seda läbi viiva terapeudi kogemustest ja teadmistest. Seega on väga oluline koostöö treeneri, sportlase ja füsioterapeudi vahel, et kindlustada õigeaegne pöördumine füsioterapeudi poole ning et teostada efektiivset massaažiprotseduuri.
Massaaži mõjul saame lihaskoele järgnevad kasulikud efektid:
- vähendab lihaspingeid ja -jäikust
- kiirendab paranemist lihaste ülevenitusvigastuste ja liigesesidemete venituste korral
- alandab lihasvalu ja turset
- parandab liigeste liikuvust
- tõstab sportlikku sooritusvõimet
- intensiivistab verevoolu ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiinkinaasi taset
Katseta, et leida endale sobivaim massaaži tehnika
Kuid massaaži mõju sportlasele tuleks eelnevalt katsetada, kuna mõjutused läbi erinevate tehnikate on individuaalsed, et leida parim aeg ja viis, kuidas sportlast massaažiga aidata. Vastamaks küsimusele: „Kas massaaž aitab kaasa sportlase taastumisele peale intensiivset treeningut?“ on uuringutele põhinedes keeruline, kuna läbiviidud uurimustes varieerub massaaži metoodiline osa liiga suurel määral (kui kaua, kui palju ja kui tugevalt tehti jne).
Regulaarne massaaž aitab kaasa taastumisele tugevast kehalisest pingutusest. Intensiivsed ja tugevad treeningud põhjustavad lihase toonuse tõusu pikemaks ajaks, mida sportlased enamasti kirjeldavad kui „jäikuse või pingena“ lihastes. Sagedasti tekivad need probleemid just treeningperioodide ja –tsüklite üleminekul ning erinevate treeningmahtude ja –intensiivsustega kohanemisel. Arvatakse, et tugevad treeningud ja kõrgem lihastoonus võivad takistada toitainete ja hapniku transporti lihasrakku ning aeglustada ainevahetusjääkide eemaldamist, põhjustades muutusi ka biomehaanikas (eriti asümmeetrilise lihasjäikuse puhul). Tõusnud lihastoonus alandab lihase võimet pikeneda ja alaneb ka pehmete kudede amortiseerimisvõime, mis võib viia nii lihaste kui ka sidemete vigastuste tekkeni. Antud perioodil võiks kasutada just taastavat massaaži või triggerpunktteraapiat.
Järgmises taastumise teemalises artiklis tutvustame erinevaid spordimassaaži vorme ja tehnikaid.
Allikas: III taseme treeneritele suunatud üldainete õppematerjalide kogumiku artikkel "Taastumisprotseduurid ja taastumisvahendid spordis" (I.Tustit, L.Rannama, J.Jürgenson, K.Lust-Mardna, I.Neissaar)
