Taastumine ja selle erinevad võimalused: massaaž (2. osa)

 (1)
Taastumine ja selle erinevad võimalused: massaaž (2. osa)
MassaažTopFoto

Spordimassaaži tutvustavas esimeses artiklis oli juttu massaaži toimest ja selle kasulikkusest. Järgmiseks tutvustame erinevaid spordimassaaži vorme ja tehnikaid. Lihasprobleemide kuhjumisel ja nendega mitte tegelemine võib põhjustada sportlastele nii akuutseid kui ka kroonilisi vigastusi. Järjepidevalt tehtav massaaž annab võimaluse terapeudile varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes leiduvad probleemid, mis võiksid tekitada vigastusi.
Massaaži toime on tõhusam, kui seda kombineerida ka teiste teraapiavormidega: näiteks aktiivsete ja passiivsete harjutustega, venitusteraapiaga ja kompressioonvarustusega.

Spordimassaaži vormid
Taastav massaaž – regulaarselt teostatav massaaž sportliku võimekuse säilitamiseks ja taastumiseks treeningutest ning võistlustest.
Rehabilitatsiooni- ehk ravimassaaž – aidata kaasa paranemisprotsesside kiirenemisele sportlase vigastusperioodil, mis võimaldaks kiiremat naasmist sporti.
Võistluseelne massaaž – aitamaks sportlasel võistluseks valmistuda nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka mentaalselt.
Võistlusaegne massaaž – eesmärk aidata sportlasel taastuda koormusest ning valmistuda järgmiseks pingutuseks (sõiduks, raundiks, veerandajaks, poolajaks jne).
Võistlusjärgne massaaž – sportlase sooritusvõime taastamine peale võistlust/ mängu. Samuti vigastuste esmaabi osutamise aeg ning vajadusel erialaspetsialisti poole suunamine.
Triggerpunktteraapia – tugevatest ja pikaajalistest treeningutest põhjustatud aktiivsed triggerpunktid võivad samuti alandada lihase jõudu ning läbi selle mõjutada sportlase sooritusvõimet.
Triggerpunktiks nimetatakse lihasesse tekkivad väikese jäigad sõlmekesed, mis katsumisel ja kompressioonil põhjustavad kiirguvat valu. Ehk piltlikult öeldes on tegemist lihaskiudude kimbuga, mis on jäänud kokkutõmbunud asendisse. 

Seotud lood:

Spordimassaaži tehnikad
Spordis ja sportlastega tegelevad terapeudid kasutavad spordimassaažis väga palju erinevaid võtteid ja tehnikaid. Kuid mida mõeldakse spordimassaaži all ja mil määral erineb see tavalisest massaažist? Spordimassaaži erinevus tavamassaažist on see, et terapeut teostab massaaži sportlasele, eesmärgiga taastada või parandada sportlase sooritusvõimet.
Üks kõige sagedaseimaid tehnikaid, mida kasutatakse on klassikaline Rootsi massaaž, kus kasutatakse järgnevaid võtteid ja nende kombinatsioone:
Silumisvõtted (effleurage) – sisaldab silitavaid ja siluvaid liigutusi kehapinnal perifeeriast keha tsentri suunas, kasutatakse kudede soojenduseks, üleminekuks ühelt võttelt teisele, mõjutamaks vere ja lümfi tsirkulatsiooni ning neuraalset aktivatsiooni.
Hõõrumisvõtted (friction) – sisaldab tugevamaid võtteid kui silumine ning neid tehakse kiirema tempoga, eesmärgiga mõjutada lihaseid (sh triggerpunkte), sidemeid, kõõluseid, liiteid ja armkudet, mis vähendab patoloogilise piirkonna valulikkust ning suurendab selle elastsust.
Muljumisvõtted (petrissage) – sisaldab mõjutatavale koele surve avaldamise võtteid, mida tuleb teha aeglase tempoga ning mis avaldavad mõju liidete mobiliseerimiseks, lihase elastsuse parandamiseks, lihasvalulikkuse vähendamiseks, retseptorite stimuleerimiseks ning vereringluse parandamiseks.
Vibratsioonvõtted (vibration) – sisaldab võtteid mida tehakse ühe piirkonna peal kiire tempoga, eesmärgiga parandada vere ja lümfi tsirkulatsiooni, sünoviaalvedelikku produktsiooni, stimuleerimaks lihaskääve, vähendamaks valu ja trigeerpunktide aktiivsust, liidete vabastamiseks.
Löökvõtted (tapotement) ehk perkussioon – sisaldab löökvõtteid, mis peavad olema tehtud kiires tempos ja valutult, mille eesmärk on närvilõpmete stimuleerimine (kõõlusorganid, lihaskäävid, mehaanoretseptorid) ning reflektoorse tagasiside teel lihasele mõjutuse avaldamine (toniseerimine või lõõgastamine või valu värava kontroll).

Allikas: III taseme treeneritele suunatud üldainete õppematerjalide kogumiku artikkel "Taastumisprotseduurid ja taastumisvahendid spordis" (I.Tustit, L.Rannama, J.Jürgenson, K.Lust-Mardna, I.Neissaar)