Sporti saab teha ka külmetusega

Tänavune aasta on ristitud Eesti Olümpiakomitee poolt „liikumise ja spordi aastaks“. Ent mida teha, kui külmetus kimbutab ja tahaks küll sporti teha, aga ei ole kindel, kas tasub – ehk on oht veel rohkem haigeks jääda?

Tasub ikka. Tuleb lihtsalt hoolsalt jälgida, milliseid harjutusi teha ja kuulata enda keha, kui on tunne, et keha enam kaua vastu ei pea.

Kõige kasulikumad sportlikud tegevused, mida teha külmetusega, on loomult rahulikud. Kui Sul on ligipääs mõnele sisespordihalli, tasub päevas korra minna sörkima või kõndima. Aeglases tempos sörkimine hoiab mingilgi määral toonust ja üldjuhul ei võimenda haiguse mõju.

Veel soovitavad välismaised eksperdid tegeleda joogaga ja venitusharjutustega, mis ei kasvata küll lihasmassi, ent hoiavad lihaseid heas vormis. Nende jaoks ei pea minema ka spordihalli, kodus treenimisest piisab täielikult ja pisikud ei levi ka igale poole.

Kõige arutum tegu on haiguse ajal minna külma kätte sportima (suusatada-uisutada-suusahüppeid teha jõuab ka nädala pärast) või jõusaalis/korvpalliplatsil jätkata tavapäraste koormustega, mis võivad pigem süvendada külmetuse mõju.

Sportimise efektiivsus oleneb ka külmetuse sümptomitest. Kerge palavik ja köha annavad pigem märku, et mõneks ajaks tuleb kehal puhata lasta. Nohu mõjutab füüsilist sooritusvõimet vähem, kuid pidev luristamine ja tatti voolamine annab märku piduri tõmbamiseks. Välja arvatud juhul, kui Sa oled tippsuusataja Skandinaaviast. Siis pane mõnuga.