Spordivigastuste ennetamise ja esmaabi kuldreeglid


Spordivigastuste ennetamise ja esmaabi kuldreeglid
Spordivigastus

Spordimeditsiini SA pikaaegse töökogemusega spordiarst dr Leena Annus ja ortopeed dr Mihkel Mardna püüavad vastata sagedastele harrastussportlaste küsimustele: kuidas vältida spordivigastusi ja käituda spordivigastuste korral ning millal naasta spordi juurde?

Spordivigastused jaotatakse kaheks: ägedad ja ülekoormusvigastused.

Ägedad vigastused on: luumurrud, lihaste, kõõluste või sidemete osalised või täielikud rebendid, liigeste nikastused, nihestused, põrutused jt, mis tekivad kukkumisel, kokkupõrkel kaassportlasevõi sportimisvahendiga, vale liigutuse, hüppe või tõuke tagajärjel. 
Ägeda vigastusega võib kaasneda tugev valu, turse, verevalandus, piirkonna moondumine, vigastatud jäset ei saa liigutada ega sellele toetuda. 

Ülekoormusvigastused tekivad liiges pindades, lihas-kõõluste ülemineku piirkondades, sidemete kinnituskohtades, luudes, varasematest ravimata vigastustest, korduvatest liigsetest koormustest valu põhjustavad muutused. Valu on peamiseks ülekoormusvigastuse sümptomiks, mistõttu häirub või peatub tavapärane sportimine.

Kui vigastatud piirkonnas tekib valu rahuolekus, jäseme liigutamisel või toetumisel ning on märgatav turse, siis rakenda spordivigastuse esmaabi võtteid, mille ingliskeelne lühend on PRICE.
Ägeda vigastuse korral ära kasuta esmaabiks viinakompressi või soojendavat salvi!
Ülekoormusvigastuse korral, ehk kui valulikkus annab tunda treeningul või pärast treeningut (isegi kui treenida saab täies mahus), tuleb 1-2 nädalat treeninguid muuta, vähendades koormust valulikule piirkonnale:
- vähenda treeningute intensiivsust ja kestvust, harjutuskordade arvu ja raskusi
- korrigeeri tehnilist sooritust
- tee rohkem soojendusharjutusi
- vaheta jalanõusid ja pinnast,millel treenid
- jahuta pärast treeningut valutavat piirkonda
- lisa uneaega
Ära jätka tavapäraseid treeninguid valuvaigistite toel! 
Kui kaebused püsivad, pöördu abisaamiseks perearsti või spordile spetsialiseerinud ortopeedi poole, kes diagnoosib ja koostab raviplaani, annab soovitusi treenimiseks ja vajalike ortooside valikuks. Sageli on vajalik füsioterapeudi abi.
Seotud lood:

Autor Gerly Kedelauk

Millised on spordivigastuste ennetamise kuldreeglid ja milline peaks olema ägeda trauma esmaabi - loe ajakirjast Jooksja täispikast artiklist., mis on poelettidel saadaval oktoobri keskpaigani.

Nädala pärast ilmub Delfi Spordimeditsiini rubriigis artikkel: Millal kasutada külma-, millal soojaravi sportides ja vigastusi ennetades?

28.10 peab tunnustatud füsioterapeut Lauri Rannama harrastussportlastele loengu: "Vigastustest ja ülekoormusest taastumine abivahenditega" TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudis harrastussportlastele suunatud TREENI TEADLIKULT loengusarjas. Loe lähemalt siit.