Spordivigastused: Plantaarfastsiit

Küllalt sagedasti pöörduvad aktiivsed jooksuharrastajad ortopeedi poole valu tõttu jala kanna piirkonnas. Valu põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõige sagedamini on tegemist jala tallaaluse sidekirme põletiku ehk plantaarfastsiidiga. Alljärgnevalt anname lühikese ülevaate plantaarfastsiidi tekkimise põhjustest ja selle ennetamise ning ravivõimalustest.

Mis on plaantarfastsiit?
Plantaarfastsiit on talla aluse sidekirme põletik. Tegemist on ühe kõige sagedamini esineva kanna ja tallaaluse valu põhjusega. Plantaarfastsiidi tagajärjel võib sideme kinnituskohale kandluul tekkida ka väljaulatuv luuline moodustis ehk eksostoos.

Plantaarfastsiidi tekkimise põhjused
Kõige sagedasem põhjus plantaarfastsiidi tekkel on ülekoormus. Põletiku tekkimist soodustavad veel lampjalgsus, kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, halbade taldadega jalatsite kasutamine, tugevad põrutused, treenimine kõval pinnasel jms.

Sümptomid
Kõige levinumaks sümptomiks on valu kanna keskel. Põletiku piirkonnas võib esineda ka lokaalset turset. Valu muutub tugevamaks reeglina kõnni ja jooksu ajal ning varvastel seistes ja trepist üles minnes. Palpeerides on kõige tugevam valu kanna all keskel tallalauste sidemete kinnituskoha ümbruses.

Ravi võimalused
Oluline on jala võimalikult vähene koormamine. Valulikku piirkonda on soovitatav masseerida jääga. Vältimaks sidekirme lühenemist tuleks regulaarselt teha tallaaluste lihastele venitusharjutusi. Et vähendada tallaaluste lihaste pinget võib piirkonda golfipalli abil või sõrmedega ka masseerida. Põletiku ja valu vähendamiseks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Kuigi valu võib ravimeetmete rakendamisel suhteliselt kiiresti taanduda, siis Plantaarfastsiidi ravi on enamasti pikaajaline protsess ja võib kesta paar kuud kuni aasta. Plantaarfastsiidi korralikul väljaravimata jätmisel võib välja kujuneda krooniline põletik, mis võib nõuda operatiivset ravi.

Plantarfastsiidi ennetamine
Plantarfastsiidi tekkimist aitavad ennetada treeningueelne korralik soojendus ja treeningjärgne lõdvestus ning venitusharjutused. Oluline on kanda korraliku toestusega jalanõusid, vältida kõval pinnasel jooksmist ja kõndimist, jälgida, et treeningu ja puhkuse vahekord oleks tasakaalus, hoida keha normaalkaalus.

Kasutatud allikad: www.inimene.ee, www.stopsportsinjuries.org
Artikli koostamist nõustas ortopeed dr Mihkel Mardna