Spordivigastused: Hüppeliigese nikastus

 (3)
Spordivigastused: Hüppeliigese nikastus
Reuters/Scanpix

Ühed sagedamini esinevad ägedad spordivigastused on lihasvenituste ja rebendite kõrval ka liigeste nikastused. Tegemist on traumaga, kus välistest saavad kahjustada liigest ümbritsevad sidemed ja koed. Kõige enam esineb nikastusi hüppeliigese piirkonnas.

Spordialadest esineb hüppeliigese vigastusi kõige sagedamini korvpallis. Hüppeliigese trauma tekkimise mehhanisme on kolm – hüppeliigese sissepoole ja väljapoole väändumine ning rotatsioon.
Hüppeliigese nikastuse näol on tegemist akuutse traumaga, mis on üldjuhul juhtunud kukkumise, kokkupõrke või vale liigutuse tagajärjel. Vigastuse põhjuseks võib olla ebatasasel pinnal kõndimine ja jooksmine, tasakaalukaotusest tingitud ebatäpsed liigutused, liikumisel tehtavad kiired suunamuutused jne.

Vigastuse raskusastmed
Nikastuse raskusastme määramisel hinnatakse eelkõige kõõluste ja teiste nikastusega kaasnevate kahjustuste ulatust. Kergeks traumaks võib pidada jala väänamist, mis põhjustas vaid sidemete venituse. Raskem on nikastus juhul, kui mõni side on osaliselt rebenenud. Väga raskeks peetaks nikastust, mille tagajärjel on osaliselt või täielikult rebenenud mitu sidet ja on ka teisi kahjustusi (nt vigastatud on ka liigeskapsel jms)

Sümptomid
Hüppeliigese nikastuse peamisteks sümptomiteks on valu, turse, piiratud liigutusulatus. Kui trauma tagajärjel jalale toetumine ei ole võimalik, võib kahtlustada sidemete rebendile lisaks ka luumurdu. Kergema nikastuse on turse lokaalne ja jalale toetumine on võimalik. Tugevamate venituste või sidemete rebendi tagajärjel võib trauma kohta tekkida ka verevalum.

Seotud lood:

Ravi
Hüppeliigese ja ka teiste liigeste nikastuste korral on soovitatav rakendada spordivigastuste esmaabi võtteid, mis koonduvad ingliskeelse sõna R I C E tähtede taha. Esmalt tuleb peatada sportlik tegevus ehk Rest, teiseks panna nihestatud kohale jääd ehk Ice, kolmandaks siduda elastiksidemega vigastatud koht kinni – Compression – ja tõsta jalg kõrgemale ehk Elevation, et vähendada turse tekkimise võimalust.
Tugeva valu korral on näidustatud ka valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamine.
Jala peale võib toetud, kui see ei põhjusta valu. Kergemate nikastuste korral võtab täielik paranemine aega võtta kuni 6 nädalat, kuid üldjuhul on paranemine kiirem. Raskematel juhtudel võib paranemine kesta kauem, kuna sidemete paranemine on oluliselt aeglasem kui lihaskoe taastumine traumast. Taastumisperioodil on soovitatav hüppeliigese ümber kanda tugisidet, et liiges püsiks stabiilses ja fikseeritud asendis.

Ennetamine
Hüppeliigese venitusi aitavad ennetada süvalihaste treening, koordinatsiooni ja asenditundlikkuse parandamine. Võimalusel tuleks vältida liikumist ebatasastel pindadel, kasutada hüppeliigese teipimist suurema traumatekke riskiga spordialade puhul (korvpall).

Kasutatud allikad:  Ortopeed dr Madis Rahu ettekanne (30.11.12 Sporditrauma ja spordimeditsiini seminar), www.inimene.ee, www.stopsportsinjuries.org,
Artikli koostamist nõustas ortopeed dr Mihkel Mardna