Soe ja külm aitavad tõsta lihaste sooritusvõimet ja kiirendada taastumist

 (2)
Soe ja külm aitavad tõsta lihaste sooritusvõimet ja kiirendada taastumist
Soojageel

Füsioterapeut Anneli Sikkut rääkis ajakirja Jooksja septembrikuu numbris kuidas sooja ja külma kasutamine mõjutab lihaste verevarustust ja aitab kaasa sooritusvõimet parandamisele.

Tänapäeval on lihashoolduse mõiste väga lai. Selle alla käivad soojendus (warm up), pärast trenni „cool down“ ehk nn lõdvestamine, venitused, massaaž, spordimassaaž, teipimine. Siia alla saab liigitada ka lihaste eest hoolitsemise enne võistlusi, treeningut, metsajooksu jne soojageeliga ning koormuse järgselt lihaste taastumise külmaga.

Lihaste puhul on oluline elastsus, hea vereringe ning kontraktsioonivõime ja samuti ka lõõgastumine. Puhkeolekus on meil organismis lihaste verevarustus aktiivne, mis muutub veel aktiivsemaks kui soojenduse käigus lihastöö tulemusel kapillaarid avanevad. Lisandunud vereringe ja lihastöö tulemusel moodustunud soojus tõstavad nii lihaste kui ka kogu organismi temperatuuri. Sellest tulenevalt saavad lihased rohkem hapnikku ja energiat ning lihastest väljutatakse jääkaineid nt. piimhapet. Sellepärast on väga oluline soojendus ning lihaste eelsoojenduse osa. Füsioterapeut Anneli Sikkut täpsustab: „Vahest on olukordi, kus soojenduse tähendust treeningul alahinnatakse, aega napib või on nt. treeningtingimused kesised ja külmad, siis oleks hea kasutada lisasooja andvaid vahendeid nt. soojageele lisaks asjakohasele riietusele. Näiteks Ice Power Hot soojageeli on mugav ja lihtne kasutada enne treeningut ning ei nõua palju aega. Soojageelid tuleks peale määrida ning hästi naha sisse masseerida 1-1,5 tundi enne treeningu algust, et nende toime ja efektiivsus saaksid õigel ning vajalikul hetkel hakata mõju avaldama.“

Soojageelide põhiline toime enne treeningut ja võistlusi on parandada lihaste verevarustust ja sooritusvõimet ning vältida vigastusi.

Sikkuti sõnul soojageelide abil lihaste verevarustus paraneb ning lihastöö tulemusel tekib lisasoojust nii lihastesse kui ka kogu organismi. See on väga oluline kui peab kaua kuskil seisma (nt. enne maratoni, jooksuvõistlusi, väljas toimuvate spordialade harrastajad – jalgpall, jooks, kui ka jäähoki ning väravavahid erinevatel spordialadel jne) peale soojenduse tegemist või külma ilma korral järsku liikuma hakkama. See on tõhus ka kepikõndijatele ning välitingimustes sportijatele nt tuulise ja vihmase ilma korral. Soojageele tuleks määrida lokaalselt suurematele lihasgruppidele lihaste eelsoojenduseks või siis konkreetsele kohale, mis on vigastusest taastumas või kimbutab vana vigastus aegajalt koormust saades. Samuti saab kasutada nt. jooksmise, suusatamise ajal alaseljal, reitel ning õlavöötmel – need on tavaliselt kohad mis on tuultele kõige rohkem avatud. Siis on lihastes olemas „lisasoojus“ ning väiksem oht saada lihasvenitusi, rebestusi või muid sporditraumasid. Nagu eelnevalt juba juttu oli, parandab see verevarustust ja ainevahetust lihastes ning selle tulemusel on hiljem ka taastumine parem ning ainevahetus kiirem ning jääkainete väljutamine lihastest tõhusam. Taastumist peale treeningut, võistlust aitavad kiirendada ka erinevad venitused, mis on väga olulised, kui ka erinevad külma kasutamisviisid.

Loe artiklit täies pikkuses ajakirja Jooksja septembri numbrist, kus on veel juttu nt füsioterapeutilisest hindamisest, toitumise algtõdedest jpm.

Autor: SportEST