WHO hiljutine uuring näitas, et ca 80% kardiovaskulaarse puudulikkusega seotud haigustest oleks tegelikkuses võimalik vältida. Nende ekspertide üldiste hinnangute kohaselt sõltubrahvastiku tervis vaid 10% arstiabist, kuhu läheb täna nii Eestis kui ka maailmas lõviosa ravieelarvetest. Tervelt 50% inimese tervisest sõltub tegelikult tema eluviisist, 20% pärilikest eeldustest, 20% keskkonnast. Eelnev viitab tuntavale vajadusele liikuda haiguse ravilt jõulisemalt ennetuse suunas – liikumisharrastuse ja tervisliku toitumise propageerimisele ning pärilike haiguste varasele ennetamisele. Kasutades selleks uuendusmeelseid tegevusmudeleid ja piisavalt kasutajasõbralikke laialt levinud tehnoloogiaid võime saavutada märkimisväärseid edusamme.

Eesti jaoks võib pidada ennetustega tegelemist mõnevõrra olulisemakski kui teistes Lääne-Euroopa või Põhjamaa riikides. Seda põhjusel, et suurimaks haiguskoormust põhjustavaks on ka siin südame- ja veresoonkonnahaigused, kuid võrreldes eelpool nimetatutega on meil haigestumine ning sellesse suremus suhteliselt varases eas. Inimeste halval tervisel on otsene negatiivne mõju ka majandusele. Halb tervis langetab ühtekokku läbi praeguse toodangu vähenemise ja tulevikus tegemata töö Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) ca 6-15%. Kui  suudaksime 1,5% võrra suremust vähendada, tähendaks see 25 aasta pärast isiku kohta saadava SKP tõusu tervelt 14% võrra. Olukorras, kus tööturul ähvardab töökäsi jääda järjest vähemaks, peame oma elustandardi hoidmiseks ja kasvatamiseks astuma samme eelpooltoodud stsenaariumi ärahoidmiseks.

Tehnoloogia kiired arengud on lähendanud meditsiini ja tavakasutuses olevat tehnoloogiat. See omakorda on viinud olukorrani, kus tavakasutuses on palju digitaalset tervise- ja sporditehnoloogiat ning seda toetavaid kommunikatsioonitehnoloogiaid, mis võimaldavad inimesel oma tervist jälgida ning terviseandmeid koguda ja salvestada (nt. digitaalsetesse tervisekeskkondadesse nagu Heia-Heia, Sportlyzer jne). Inimeste endi kogutud andmeid oleks võimalik kasutada haiguseennetuse eesmärgil, muutes ennetusega seotud protsessi nii odavamaks (osa kulutusi teeb inimene ise) kui ka süsteemsemaks. Headeks näideteks sellistest digitaalsetest tervise- ja sporditehnoloogiatest on mobiiltelefonid ja pulsikellad. Pea igaühel olemas mobiiltelefon ning paljud on selle viimasel ajal vahetanud juba ka nutitelefoni vastu. Tervisespordi kasvav populaarsus annab põhjuse oletada ka pulsikellade kasutajate arvu hüppelist kasvu. Näiteks Londoni jooksumaratonile registreerimine suleti sellel aastal rekordajaga, Berliini maratoni 40 000 koha müüdi välja vaid 3,5 tunniga jne. Inimeste teadlikkus ja motivatsioon oma tervise eest hoolitseda on suurem kui kunagi varem ja sellel eesmärgil ollakse valmis kulutama raha.

Niisiis vajalikud tehnoloogilised lahendused on justkui olemas, samuti vajadus ja võimalused neid rakendada. Ometi on seda haiguseennetuse eesmärgil tehtud väga vähesel määral ja pigem juhuslikult kui süsteemselt. Samas on ka nende võimalikku kasutamist inimeste terviseandmete regulaarsel kogumisel ja kogutud terviseandmete võimalikku rakendamist haigusennetuse eesmärgil vähe uuritud. Kuid need vähesed tehtud uuringud on tõestanud, et inimese tervisekäitumisele on neil positiivne mõju.

Üheks selliseks võimalikuks valdkonnaks, kus laiatarbe tervise- ja sporditehnoloogiat rakendada, on töötervishoid. Eestis assotsieerub see sõna hetkel küll pigem millegi bürokraatliku, kontrolliva, käskiva ja näiliselt mitte midagi töötajale ja tööandjale kasutoovaga. See ei pea nii olema ja tegelikkuses võiks valdkond olla esirinnas haigusennetusega tegelemisel.

Miks töötervishoiu valdkond on oluline? Kuna me veedame kaheksa tundi oma ajast tööl, siis on selle keskkonna mõju inimese tervisele ja ka tervisekäitumisele väga oluline. Valdav osa inimesi ei hakka tervislikult käituma, ei loobu suitsetamisest, mitte sellepärast, et see on kasulik, vaid sellepärast, et seda teevad teised inimesed tema ümber. Mitte vähem oluline pole siinkohal ka fakt, et töötervishoiuarst on koht kuhu jõuavad inimesed kontrolli omateada tervena mitte haigena ravi saama. Kui teid aga saadab tervisekontrolli tööandja, siis kes meist keelduks?! Samas pole just harv juhus kui 40 aastane Eesti mees ütleb, et ta pole oma perearsti juures käinudki. Samuti on teada, et erinevatele sõeluuringutele, mis on tasuta, jõuavad vaid 30-40% kutsututest. Seega, töötervishoiusüsteem võimaldab ennetustegevuse ja tehnoloogia kasutamist hästi piloteerida, et läbiproovitud lahendused hiljem näiteks ka perearstisüsteemi sisse viia.

Eestis vajab digitaalsete tervise- ja sporditehnoloogiate tulemuslikuks kasutuselevõtuks haiguseennetuse eesmärgil süsteemset lähenemist, kus tehakse koostööd valdkonnaüleselt. Vaadates  tervise- ja haigusennetuse, töötervishoiu, rahvaspordi ning IKT valdkonda ühtselt mitte eraldiseisvalt. Oluline on edumeelsete ettevõtete ja töötervishoiuteenuse pakkujatega läbi viia valdkonnas pilootprojekt, mis looks konteksti ja annaks väärt kogemusi.

Tulemuslikuks kasutuselevõtuks on oluline kaasata lai hulk osapooli: teenuse ja tehnoloogia pakkujad, kasutajad, poliitika kujundajad. Erinevate osapoolte kaasatus annab ühelt poolt kinnituse, et tegemist on avalikes huvides pakutava teenuse, mitte ühepoolse tehnoloogiaettevõtte huviga. Teisalt aitab see suurendada koostöövõimet, mis on vajalik pilootprojekti edukaks elluviimiseks ning vajalike valdkondlike toetavate poliitikate, standardite väljatöötamiseks jmt. Võtmetähtsusega element on kasutajatepoolne nõudlus. Ehk siis on oluline ka osapoolte endi huvi ülesse näitamine sellega tegelemiseks. “Peaks” ja “võiks” on halvad kaaslased, seega tasuks nii töötervishoiuasutustel, ettevõtetel kui ka töötajatel endil selles osas motivatsiooninupp üles leida. Poliitikakujundajad, kes senini on näidanud töötervishoiuvaldkonna osas üles vähemat või suuremat sorti ükskõiksust, peaksid andma turule signaali olles innustajaks ja pilootprojekti eestvedajaks. Hästi oluline on kaasata asjakohast akadeemilist teadmist, seda nii meditsiini, tervisespordi, käitumispsühholoogia kui ka tehnoloogia valdkonnast.

Eesti riik on väga hea koht, kus uuendusmeelset lähenemist töötervishoiule piloteerida. Meie väiksusel on siin oma plussid. Ka on maailmas vähe riike, kus ühiskond ja poliitiline vaim toetab sedavõrd tugevalt tehnoloogilisi uuendusi, IT infrastruktuur on väga hästi arenenud ning ökosüsteem on uudsete lahenduste kasutuselevõtuks üsna kompaktne. See muudab lihtsamaks, odavamaks ning kiiremaks lahenduste testimise, millest hiljem ka teistel riikidel on võimalik õppida, et need seejärel kasutusele võtta.

Rahva tervis on meie endi kätes. Ehk ongi mobiiltelefonid ja pulsikellad Eesti Nokia, mis tagab meie eksistentsi ja tõusu 5 maailma rikkaima riigi sekka. Tervis on ju meie suurim rikkus!

Pille Muni

Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magister

Tartu Ülikool