Kuidas Rattarallil terveks jääda!

 (6)
Kuidas Rattarallil terveks jääda!
Weekend.ee

Erinevalt suusa-, jooksu- ja rattamaratonist, mis nõuavad osalejalt peamiselt ennastületavat kehalist pingutust, vajab rattarallil osaleja ka oskusi, teadmisi ja julgust teiste ratturitega ühises grupis liikumiseks. Alljärgnevalt annab ekspert Indrek Rannama praktilisi juhiseid ja soovitusi kuidas SEB 32. Tartu Rattarallil terveks jääda.

Grupis sõit aitab säästa jõudu!
Grupis kaassõitjate tuules liikudes saab oluliselt vähendada jõu- ja energiakulu – mida suurem on kiirus, mida lähemal ollakse eessõitjale ning mida rohkem on eessõitvaid rattureid, seda suurem on ka energia kokkuhoid võrreldes liidrikohal sõitjaga. Eeltoodust tingituna näebki rattarallil osalejaid koondumas suurematesse ja väiksematesse gruppidesse, kus ratturid liiguvad tihedalt teineteise järel ja kõrval. Ühelt poolt võimaldab selline grupis sõitmine distantsi läbida väiksema kehalise pingutusega, kuid teiselt poolt nõuab see sõitjalt teravdatud tähelepanu, kuna väiksemgi eksimus või hiline reageerimine võib kaasa tuua kukkumise. Just kukkumise ohust tingituna peavad paljud Tartu Maratoni üritustel osalejad rattarallit pisut hirmutavaks, sest pingutusest valusad lihased või energia ammendumisest tingitud loidus pole kaugeltki võrreldavad nende vaevustega, mida põhjustavad marrastused, põrutused ja luumurrud.

Grupissõidu reeglitest
Vähendamaks grupis sõitmisest tulenevaid kukkumise riske, tasub silmas pidada mõningaid teiste ratturitega koos sõitmise reegleid ja tavasid. Grupis sõitmise puhul on tähtis jälgida võistlustrassi ja teiste sõitjate tegevust sinust eespool, see suurendab reageerimisaega võimaliku ohuolukorrale tekkimisel. Et ohu korral oleks kuhugi liikuda, siis on mõistlik hoida ennast pigem grupi äärtele, kui keskele, kus sõidutrajektoori muutmine on tihti keeruline.

Ohtlikumad kohad kukkumiste tekkimiseks on:
- joogipunktid
- võistluse viimane kilomeeter
- lagedad küljetuulega lõigud
- kohad kus on autod tee äärde pargitud
- kohad laskumine läheb üle tõusuks.

Ära vaata üle õle taha!
Grupis liikudes ei tasu kunagi vaadata üle õla taha, kuna see tingib alati sõitja trajektoori muutuse ning hetkeliselt kaob ka kontroll eespool toimuva üle. Lisaks sellele tasub grupis hoiduda kõigist äkilistest liigutustest nagu järsk pidurdamine, äkiline trajektoori muutus, ootamatu selja sirutamine jms., mis võivad põhjustada tuules liikuva ratturi tagant otsasõitu. Samuti tasub realistlikult hinnata enda ratta valdamise oskusi ning mitte trügida sinna, kus ennast kindlalt ei tunta – ebamugavas olukorras on vähekogenud ratturil oht minna pingesse, mis omakorda vähendab kontrolli ratta üle.

Grupi vedamine
Kui käid grupi ees vedamas ehk“ tööd tegemas“, siis liidrikoha loovutamiseks liigu vahetust andes alati tuulepoolsele küljele, sest teisele poole vahetades võid enda tagarattaga liikud vastu tuulessõitja esiratast ning sellega kukkumise põhjustada. Samuti ei tasu vedamist lõpetades järsult kiirust alandada nagu ka vedama minnes kiirust järsult tõsta, see häirib grupi liikumise sujuvust ning sunnib gruppi käituma kummi-paelana. Selline jõnksutamine nõuab kõigilt grupis olijatelt pidevaid vahespurte ning pidurdamisi, mis nõuab lisaenergiat ning suurendab samuti otsasõitude riski.

Rattasõidu hea tava näeb ette, et eesolevatest ohtudest ja takistustest, nagu augud, kivid või tee ääres seisvad autod, antakse tagapool sõitjatele hüüde või käe viibutusega märku.

Teksti autor: Indrek Rannama, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut