Geenitest aitab välja selgitada meie sportlikud eeldused - 2.osa

 (5)
Geenitest aitab välja selgitada meie sportlikud eeldused - 2.osa
Jaak Mae ettevalmistuslaagris RamsausEesti Suusaliit/Alois Furtner

Eelmisel nädalal alustasime tutvustamist, kuidas geenid määravad meie sportlikke saavutusi ning kehakaalu alandamist või säilitamist. Tartu teadlased on välja selgitanud geenikombinatsioonid, mis näitavad, kas meil on geneetiline eeldus tegeleda kestvus- või jõuspordialadega. Geneetilisest analüüsist ei maksa otsida ainult ühte sportlikku edu määravat geeni vaid füüsilised võimed kujunevad mitme päritava geeni koosmõjul.

Näiteks on murdmaasuusatamise OM pronksmedali omanik Jaak Mae öelnud, et kui ta oleks oma geenidest rohkem teadnud, oleks ta muutnud treeningplaani ehk pööranud rohkem tähelepanu jõutreeningutele ja ainevahetuse eripärale. "Usun, et need muudatused aidanuks realiseerida oma geneetilisi eeldusi ja saavutada maksimaalseid tulemusi", ütleb Jaak.

Eelduste realiseerumine sõltub loomulikult isiku enda otsustest ja käitumisest, tahtejõust ning keskkonnast. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Nii ei saa spordis suurt edu loota inimene, kelle geneetiline pagas võimaldaks küll edukas olla, kuid elustiil seda ei toeta.

Sportlike võimete geneetilise testiga (SVGT) määratakse isiku geneetilised eeldused kas kestvus- või jõuspordialadega tegelemiseks. Seetõttu on see test hea abimees nii noorsportlasele, kes alles valib endale õiget ala, kui ka tipp-ja harrastussportlasele, kes huvitub treeningprogrammi koostamisest ning soovib saavutada paremaid tulemusi.

Seotud lood:

Geneetilise eelduse teadmine on eriti oluline noorsportlasele, kes käib tavaliselt mitmes erinevas trennis, kuid murdeeas peaks paremate tulemuste saamiseks keskenduma mingile kindlale alale. Sel juhul lihtsustab valiku tegemist see, kui lähtuda oma geneetilistest eeldustest. Tippsportlane saab vastavalt eeldustele oma treeningprogrammi korrigeerida.

Testivastuses arvutatakse erinevate geenide põhjal jõu- ja vastupidavusalade skoor, mille summeerimisel selgub inimese sobivus vastava valdkonnaga tegelemiseks. Tulemuste põhjal võime öelda, et reeglina on kõrgema skoori saanud inimestel ette näidata ka paremad sportlikud tulemused. Lisaks ei ole nn. puhtaid tüüpe, s.t. skoor saadakse  nii jõu- kui ka vastupidavusaladel See on hea, kuna kõikidel spordialadel on olulised mõlemad eeldused. Näiteks 100 m sprindi korral on tarvis kiirust ja jõudu, kuid pikkadel treeningutel on oluline ka vastupidavus. SVGT-s määratakse kuus SNP-i (loe: snip; ühenukleotiidsed polümorfismid, mis tekivad DNA järjestuses) kuues erinevas geenis. Geenid AMPD1 ja PPARGC1A on seotud kestvusalade, GDF8 ja NOS3 jõualade ning ACE ja ACTN3 nii kestvus- kui jõualadega.

ACE on ensüüm, mis osaleb lihaste verevarustuse reguleerimises ja töövõimes ning reguleerib ainevahetusprotsesse. Teatud geenivariatsioon soodustab ainevahetusega saadava energia pidevat kättesaamist ning see annab eelise tegeleda just vastupidavusaladega. Kui inimesel esineb geenis ACTN3 variatsioon, mida iseloomustab lihaskiudude kiire ja jõuline kokkutõmme, siis on tal eelised jõu- ja kiirusaladega tegelemiseks.

Vastupidavusalasid soosivad AMPD1 ja PPARGC1A, mis reguleerivad vastavalt lihaste energiavahetust treeningu kestel ning glükoosi ja lipiidide transporti. Kui energiavahetus on hästi reguleeritud, siis skeletilihased ei väsi nii kiiresti ning jõuavad teha tööd (ehk siinkohal sporti) pika aja jooksul. Glükoosi ja lipiidide pidev ning kiire transport tagab rakkudes parema energia kättesaadavuse ning kehal on jõudu ja energiat vastupidavusaladega tegelemiseks.

Jõualasid soosiv GDF8, tuntud ka kui Schwarzeneggeri geen, pärsib lihaste kasvu. Teatud geenivariatsiooni korral on GDF8 aktiivsus vähenenud, mis põhjustab lihasmassi kiiret kasvamist juba väikese koormuse korral. NOS3 reguleerib kudede verevarustust, glükoosi kasutamist skeletilihastes treeningu kestel ning hapniku tarbimist südames ja skeletilihastes.

Teksti autorid: Siiri Sarv, geenitehnoloog ja Karin Tein, analüütik-laborant

Järgmisel nädalal ilmub samast sarjast ka kolmas artikkel, mis räägib lähemalt kehakaalu ohjeldamise geneetilisest testist.

Esimest osa, mis räägib üldisemalt geenidest, on võimalik lugeda siit.