12.0pt;margin-left:0cm;text-align:justify;line-height:150%">

Õnneks kasvab ka nende inimeste osakaal, kes soovivad teha teadlikke valikuid ning valida tervislikuma eluviisi. Paljud ülekaalu all kannatajad proovivad mitmesuguseid erinevaid dieete, kuid need annavad enamasti vaid lühiajalise tulemuse ning lisakilod on varsti tagasi. Üks võimalus rasvumise individuaalsete põhjuste uurimiseks on analüüsida kehamassiindeksi, kehakaalu ja ainevahetuse reguleerimisega seotud geene.

Üks kehakaalu ohjamise ja ülekaalu väljaselgitamise võimalus on teha geenitest. Kehakaalu ohjeldamise geneetilises testis (KOGT) analüüsitakse seitset kehakaaluga seotud geeni. Testi eesmärk ei ole pakkuda lühiajalist dieeti või treeningprogrammi, vaid on pigem abiks selle väljaselgitamisel, kas kaalutõusu peamiseks põhjuseks on pärilikkus, toidusedeli koostis ja/või liiga vähene treeningukoormus. Lisaks näitab test ka seda, milline on ülekaalu korral risk teist tüüpi diabeedi tekkimiseks, kui efektiivselt suudab organism treeningu käigus rasvu põletada ning milline on kehalise aktiivsuse mõju kehakaalule.

Kuna geenid elu jooksul ei muutu, siis piisab ühekordsest testimisest!
Oma geneetilise eelsoodumuse ja riskide teadmine aitab oma toitumis- ja liikumisharjumusi vastavalt reguleerida ning oma kaalu kogu elu jooksul kontrolli all hoida.
Testi vastused on esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Vastus sisaldab ka testitavate geenide lühitutvustust, sobivat toidusedeli tüüpi ning soovitusi treeningu alustamiseks. Täpselt lahti kirjutatud menüü ning treeningkava koostamiseks tuleks pöörduda kas toitumisnõustaja või treeneri poole, kes geenitesti tulemusi, tervislikku seisundit, stardikaalu jm arvesse võttes saab koostada kõige optimaalsema toitumis- ja treeningplaani.
Test on sobiv kõigile, kes soovivad toituda teadlikult, võttes arvesse oma geneetilisi riske.

Test annab vastuse järgmistele küsimustele:

- Kui suur on pärilik rasvumisrisk?
- Milline on ülekaalulisuse korral risk teist tüüpi diabeedi tekkimiseks?
- Millisel määral omastatakse toidurasvu ja süsivesikuid, s.t. kas kaalu kontrolli all hoidmiseks piisab sellest, kui piirata rafineeritud süsivesikute või rasvase toidu (või mõlema) tarbimist?
- Kui efektiivselt suudab organism treeningu käigus rasvu põletada?
- Milline on kehalise aktiivsuse mõju kehakaalule?

Senise statistika põhjal iseloomustab eestlasi näiteks kahe riskialleeli esinemine PPARG geenis, kuid samas ei ole riskialleele ADRB3 geenis. See tähendab, et kuigi rasvad imenduvad organismis väga hästi ja risk ülekaalu tekkeks rasvarikka toidu tarbimisel on suur, siis on vähemalt abi sellest, et soovitud kaalus püsimiseks piisab vaid mõnest treeningtunnist nädalas. PPARG riskialleelide sagedane esinemine eestlastel on tõenäoliselt seletatav ka evolutsioonilise kohastumisega - külmas kliimas on vaja, et keha talletaks rasva kiiresti ja hästi, et talve ja nälga üle elada.

KOGT test aitab teha teadlikke valikuid, hinnata oma eelduste ja riskide ulatust ning leida sobivaima viisi kehakaalu tõusu ennetamiseks või ohjeldamiseks. Geenid näitavad küll meie potentsiaali, kuid nende tundmine annab meile võimaluse ise otsustada, kas astume etteantud rajal või teeme kõik endast oleneva, et püsida terve ja õnnelikuna.

Kehakaalu ohjeldamise geneetiline test ja eelmisel nädalal ilmunud artiklis nimetatud sportlike võimete geneetiline test on saadaval Apotheka apteekides, Arctic spordiklubides ja Sparta spordiklubis. Testi saab tellida ka Sports Gene kodulehelt (www.sportsgene.ee/et/telli-test).

Autorid: analüütik Kristina Meltsov ja analüütik-laborant Karin Tein.