Korraldad ka Lahemaa maratoni, mis on Sul selle teema missiooniks ja visiooniks?
Lahemaa maratoni korraldamist olen eest vedanud kolm aastat. Esimene maraton sai teoks kui Paatsalu maratoni korraldajad maratoni korraldamisest loobusid, kuna nad tundsid, et ei suuda vajalikul moel turvalisust tagada. Lahemaa maraton on koos kohalike merepäästjate abiga õnnestunud väga hästi. Sageli pingutavad eestlased oma maa võrratust loodusest ja potentsiaalist rääkimisega selgelt üle, kuid meresüstasõidu tingimused on meil tõesti maailmatasemel. Seetõttu peaks Eestis vähemalt üks mereaerutamise maraton olema.
Reimann retked tegutsevad ka Norras, kui keerukad olud on seal ja milline on senine kogemus?
Aastal 2010 lõime Reimann Retkede tütarfirma Reimann Reiser Norras Averoy saarel. Kohe meie baasi vahetus läheduses asus Norra 5 kõige olulisema turismiatraktsiooni hulka kuuluv Atlandi tee, mida on maailma mitmed reisiajakirjanikud nimetanud maailma kõige ilusamaks autosõiduks, kuna mitmete sildadega on ühendatud saared väga atraktiivseks autoteeks, mida mööda voorivad sajad tuhanded turistid aastas. Sattusime sinna kuna piirkonnas tunti huvi aktiivsete tegevuste vastu ning üks alustav majutuskoht oli huvitatud meiega tiheda koostöö tegemisest. Tegemist on äärmiselt huvitava ning atraktiivse piirkonnaga. Kolm kuud aastas olid meie giidid kohapeal ja korraldasid koolitusi Norra süstasõitjatele ning teenindasid turiste üle Euroopa. Ühes maailma ilusamas ja ohlikumas süstasõidupiirkonnas matku korraldada on olnud kindlasti väga hea kogemus Reimann Retkede meeskonnale. Kindlasti jääme Norrasse matku korraldama ka tulevikus, kuid kohapeal meeskonna hoidmine ei osutunud siiski majanduslikult perspektiivseks, seetõttu lõpetab Reimann Retkede tütarfirma Reimann Reiser selle aasta lõpuks oma tegevuse. 
Oled pikalt Gruusias arenguabi projektidega tegelenud ja nüüd on Sul Kõrgõzstani periood, palun ava mida oled neis riikides töötades õppinud?
Jah viimastel aastatel olen erinevate projektide tõttu palju viibinud Kaukaasias, Kesk-Aasias, Balkanil ja kõike neid piirkondi ühendavas Türgis (Balkan ja Kaukaasia on endise Osmani impeeriumi osad ning Kesk-Aasiat asustavad Turgi rahvad). Projektides tegutsemispõhjused on mul suhtelislet sarnased kui erivajadustega inimeste puhul. Kriisijärgsete piirkondade inimestel, kes on raskustega harjunud on sarnane tahe midagi teha ja ennast proovile panna nagu erivajadustega inimestelgi. Mul on paar head Norra tuttuvat, kes tegutsevad vastutusrikastel töökohtadel ja näevad laiemat pilti: Kuigi majanduslik olukord tundub ilus kasvavad kulutused sotsiaaltoetustele tunduvalt kiiremini kui naftatulud ning kõige hullem on inimeste suhtumine, et nad peavad raha saama sellepärast, et nad on norrakad ning järjest enam on senise süsteemi jätkusuutlikkuses kahtlejaid. Tärkavates majandustes on vastupidi: majanduslik olukord on kehv, kuid rahva suhtumine on positiivne. Norrast tagasi tõmbumise järel saab Reimann Retkede järgmiseks sihtmärgiks kas Balkan või Kesk-Aasia, hetkel kõige suurema tõenäosusega Kõrgõzstan.
Palun jaga oma toitumise filosoofiat?
Ma ei ole toidu suhtes valiv ja ei ole kunagi kellelegi teatanud, et ma ühte või teist asja ei söö, et mõni toit oleks halvasti tehtud ega ole ka tekitanud ebamugavaid olukordi erimenüü nõudmisega. Võimalusel toitun siiski nii tervislikult kui võimalik st. üritan vältida kiirtoitu ning eelistada kodumaist toitu. Võib olla üks suurimaid eripärasid on see, et päev on korda läinud kui saan juua vähemalt paar liitrit kodutalu piima, poe piima ma ei joo ning välismaal olles ongi kodutalu piim, mille järgi esimesena puudust tunnen.
Mis on Sinu sõnum Eestimaalastele Liikumisaasta puhul?
Liikumine ja eriti looduses liikumine lahendab paljud probleemid ning annab tervise, väljakutsed ning hea enestunde, minu parimad mõtted on tulnud just liikudes. Paljud otsivad abi sensitiividelt või imerohtudest, kuid tegelikult jääksid paljud kulutused tegemata kui käidaks rohkem looduses, meie kodumaist ilu nautimas ja kaloreid kulutamas.

