Personaalse kutse ning tasuta koha stardiritta saavad 17 meest, kes on ümber Viljandi järve jooksul osalenud vähemalt 40 aastat ning viis naist, kes on samal võistlusel osalenud vähemalt 20 korda.

Tänavu 1. mail 85. korda peetava jooksu staažikaimad tähed on läbi aastate olnud Viljandimaa mees Benno Viirandi ning tallinlane Einart Alus.

Mustlas elav 80aastane Viirandi on järvejooksu absoluutne rekordiomanik, sest temal on kirjas 55 osalemiskorda. Mees on endiselt vormis, teeb mitu korda nädalas trenni ning läbis veel eelmisel aastal kaks maratoni.

Esimest korda startis Viirandi järvejooksule 1958. aastal. Alates sellest ajast on tal vahele jäänud vaid üks aasta. 1982. aastal keeldusid nimelt korraldajad teda karkudega rajale lubamast ehkki mees ise oli hakkamist täis ja valmis 12 kilomeetri pikkuse raja abivahenditega läbi hüppama.

Einart Alusel on kirjas küll üks osalemiskord vähem, kuid tema esimene start ümber Viljandi järve oli juba 1954. aastal.

Üle 40 korra on ümber Viljandi järve jooksnud 19 meest. Neist kaks on tänaseks meie seast lahkunud. Korraldajatel saab seega kutse 17 meest, kellest 13 olid stardis ka eelmisel aastal.

Kõige rohkem on vähemalt 40 korda startinud osalejaid tulemas Viljandisse Tartumaalt, järgneb Tallinn.

Viljandimaalt on saavad kutse neli meest. Mullu oli neist kiireim õpetaja ja jooksutreener Ants Kuusik, kes läbis distantsi 50 minuti ja 26 sekundiga, oli üldarvestuses 268. kohal ja võitis 60aastaste meeste hulgas.

Enam kui 20 korda jooksul osalenud naisi on protokolli andmetel viis ning kõik nad olid stardis ka eelmisel aastal. Viljandimaal elab neist üks, lasteaiaõpetaja Lilian Estorn. Tema läbis mullu distantsi ajaga 57.21 ning oli 55aastaste naiste seas teine.

Ümber Viljandi järve jooksu start antakse tavapäraselt 1. mail kell 12 Viljandi staadioni kõrval asuvast parklast. Jooksule on oodata üle 3000 startija ning kõik läbivad ligi 12 kilomeetri pikkuse distantsi.

Ümber Viljandi järve jooks on Eesti kõige pikemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus. Esimest korda 1928. aastal peetud jooks on vahepealsetel aastatel ära jäänud vaid 1929. ja 1930. aastal. Võistlus toimus kõigil teise maailmasõja aastatel.

Jooksule registreerimine algas internetiportaalis www.sportinfo.ee juba 1. jaanuaril ning tänaseks on end kirja pannud 150 jooksjat ja kepikõndijat.