Kuigi väliselt vormilt on ta sale ja habras, on ta sihikindel ja tugeva iseloomuga inimene, kes saadab korda kõik, mida ta iganes soovib. Vähemalt sellise mulje jätab ta teistele. Mida ta ise maailmast, liikumisest, oma teekonnast arvab, avab aga järgnev lugu. See on ühe särava inimese teekond, kes on pühendunud liikumisele ja teiste õpetamisele. Nii on ta edendanud inimeste tervist juba pikki aastaid. Kõik aastad on liikumisaastad ja kindlasti on midagi olulist ning inspireerivat õppida sellise suure kogemustebaasiga naiselt, kes samas nagu ei vananekski. Kuigi väliselt on Kristi nagu teismeline plika, on ta 16 aastase Kristjani ema ja kuigi esmapilgul võib ta jätta mulje rõõmsast päikeselapsest, on ta tegelikult äärmiselt tark, nutikas ja võimekas inimene.

Kas Sul halle päevi ka on ja kui on, mis on rohi nende vastu?

Ma saan lugeda ennast õnnelikuks inimeseks, sest teen tööd, mida mulle meeldib teha. Ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, aga ikka olen olnud pühendunud treeneritööle ja -tegemistele. Küsimusele, kas ka halle päevi on minu elus, vastan jaatavalt, aga minu töö tähendab töötamist inimestega ja see tähendab energiat, enamuses positiivset. See teeb head vaimule ning annab jõudu edasi minna.

Tunnista üles, kas oled leidnud igavese nooruse eliksiiri?

Igavese nooruse eliksiiri? Seda head rohtu pole vist veel leiutatud. Inimene on täpselt nii noor, nagu ta ennast tunneb. Tuleb olla aktiivne.

Mis Sind särama paneb?

Mind panevad särama inimesed minu ümber: minu pere, sõbrad, lähedased, treenitavad. Mul on nii, et teatud ajal on olnud minu ümber väga õiged inimesed. On olnud toeks, aidanud teha valikuid ja palju muud olulist. Olen neile selle eest tänulik.

Mis trenne lapsepõlves tegid?

Lapsepõlves olen tegelenud erinevate spordialadega. Tantsimist olen harrastanud kogu elu. Esimestes klassides käisin korvpallitrennis, kus käis klassi enamus. Peale seda sai käidud kergejõustikus. Veel olen ka korralikult ratsutanud: sai sõidetud takistussõitu. Tollal oli natuke teistsugune aeg - nii mindi sageli trennidesse, kus keegi sõpradest juba ees ootas. Et minul selline spordipisik sees oli, oli kindlasti teene vanemate minu. Nad olid ise väga sportlikud. Ema oli Nõukogude Liidu koondises aerutaja, isa tegi kergejõustikku. Igal vabal nädalavahetusel käisime perega suusatamas või muidu sportimas.

Kuidas sai Sinust treener? 

See, et minust treener sai, oli juhus ja jällegi oli õige inimene kõrval. Nimelt oli minu koolis üks kehalise kasvatuse õpetaja, Lea Kriibi, kes hakkas mind nädalas korra viima minu enda kehalise tunni ajal ühte väiksesse jõusaali, mis asus nüüdse politseimaja keldris. Seda jõusaali juhatas seal omaaegne kulturist Heinlaht. Võimlemise osa oli hästi tillukene. Ajapikku hakati seinu maha võtma, et ruumi juurde saada. See oli väga tore kogemus ja andis minule väga suure tõuke, sest sealt alates hakkasid toimuma ka väga suured muutused võimlemise osas. Hakkasid toimuma koolitused Eestis. Võimlemine liikus teada - tuntud nö. aeroobika suunas. Koolitused olid alati kahepäevased: hommikul teooria, õhtul praktika. Sealt edasi suuremad koolitused väljaspool Eestit. See teekond on olnud väga paljude muutustega ja väga huvitav. Kuigi ma olen töötanud ka muudel aladel, on treeneri amet olnud alati minu jaoks väga südamelähedane.

Mis on Su suurimad õppetunnid ja äratundmsied treenerina?

Treenerina olen ma selgeks saanud, et pole olemas täiesti õiget ega valet. Kõik on muutumises ja kõik on individuaalne.

Oled silmapaistvalt võistelnud ka aeroobikakuninganna võistlustel ja paljudel muudel üritustel. Mida pead ise enda suurimateks saavutusteks?

Erinevad võistlused on olnud minu jaoks jällegi väga suure tähendusega. Need on andnud mulle enesekindlust, palju häid sõpru, tuttavaid. Ma ei võistelnud küll palju, üks kord Aeroobikakuninganna ja kolm korda FitGirli võistlustel, aga iga kord läks väga hästi. Nii muutusin ise julgemaks, tugevamaks ja sain inspiratsiooni juurde. Need olid väga toredad katsumused, mida ma ei vahetaks välja mitte millegi vastu. Nii et pean suured tänud ütlema inimestele, kes mind nendele võistlustele minema utsitasid ja üldse toeks olid ning aitasid.

Kas teed trenne ka väljaspool tundide juhendamist? Kui tihe on Su nädalagraafik?

Mulle meeldib sport: käia jooksmas, olla aktiivne. Peale treeningute meeldib mulle vabal ajal mängida tennist. Kuulun Tartu Akadeemilisse Tenniseklubisse: see tähendab tennisevõistlusi, esindamist. Olen ikka käinud ka jooksu- ja ratta poolmaratonidel. Sellel kevadel sai proovitud ka Extream sarja võistlusi, oli põnev. Vahepeal tundus küll, et sporti saab kuidagi palju, aga see rahulolu iseenda üle pärast pingutusi ületab kõik muu.

Mida Sina ise sööd? Palun jaga nippe toiduvaliku osas.

Toit on minu jaoks oluline. Mulle meeldib süüa mitmekülgselt ja hästi. Kui on kiiremad ajad, pean vaatama toitumist rohkem, et ikka jaksaks. Et kõik vajalik minu kehale ja vaimule oleks olemas, sest ma ei saa lubada endale inimeste ees mossitamist või hädaldamist. Ma olen ju ka eeskujuks: nii et milline ma välja näen või kuidas ma ennast tunnen, on suure mõjuga. Inimestele ma soovitaksin käituda mitte - äärmuslikult. Oluline on enda jaoks selgeks teha toitumise põhireeglid ja neid järgida. See on pikaajaline protsess, nagu ka treeningud. Trenn ja toitumine käivad käsikäes ja peavad teineteist toetama.

Palun jaga nippe, kuidas inimene leiaks enam motivatsiooni regulaarselt treenima hakata?

Motivatsiooni tase on kõigil kindlasti hästi erinev. Mõni tahab lihtsalt seltskonda, teine on mures kaalu pärast, kolmas võitleb oma tervise eest, mõnel on lihtsalt harjumus. Inimesel, kes pole kunagi või kes on väga ammu midagi teinud, on tõenäoliselt väga raske trenni tulla ja hakata spordi -tegemisega pihta. Ükskõik siis millega alustada on esmalt keeruline. Mul on tuua siia üks väga tore näide. Nimelt, kaks aastat tagasi tuli minu juurde treeningusse üks klient. Ta sai sünnipäeva- kingituseks kaks korda personaaltreeninguid. Pärast ta rääkis oma mõttest, et ah, üks kord käin ära ja kõik, et talle ei meeldi ja midagi pole selga panna ja üldse on ta paks. Selline mõtteviis on paljudel, et enne kui trennis hakkan kuskil käima, pean olema juba heas vormis, ilusti riides ja palju muud. See on jama. Võimalusi liikuda, sporti teha on palju ja see, mis sul seljas on, seda teised tähele ei pane. Tahtsin aga jõuda selleni, et see klient käib trennis siiamaani. Ta proovib käia trennis vähemalt kaks korda nädalas. Tema kaal on langenud üle 10 kg ja mis kõige olulisem - tema enesekindlus on tõusnud igatpidi 200%. Ta julgeb rohkem suhelda, panna selga ka midagi, mis pole musta värvi ja lohvakas ja tal on motivatsioon trenni tulla kogu aeg olemas. Superinspireeriv lugu, mis võiks innustada paljusid tegema taas esimest sammu treenituse suunas.

Mida soovitad algajatele harrastajatele?

Algajatele harrastajatele soovitan lihtsalt pealehakkamist. Treeningutega alustamine ja nende õigete stiilide valik peaks välja kujunema inimesest lähtuvalt. Soovitan katsetada erinevaid treeninguid ja treenereid. Kui valik on raske, soovitan alustajale küsida nõu personaaltreeneritelt. Kindlasti leitakse sobilikud ja vajalikud treeningud alustamiseks.

Mis on Su sõnum edasijõudnutele?

Edasijõudnutele soovitaksin katsetada ja proovida midagi, mida nad pole varem teinud. Vaadata üle oma treeningukavad ja neid vahepeal muuta. Võibolla leida iseenda jaoks uued eesmärgid, sihid, mille nimel seda kõike teha.

Mis on Su sõnum inimestele, kes ei suuda aega planeerida ega olulist ebaolulisest eristada?

Tänapäeval on kõigil kiire. Oma tervise eest hoolitseda aga on vaja. Treeningud võiksid kuuluda regulaarselt meie nädalaplaani sisse. Lihtne on öelda, et mul ei ole aega. Enda liigutamiseks peaks aega leidma vähemalt kolm korda nädalas. Tänu sellele paraneb kindlasti ka elukvaliteet üleüldiselt ja sa jõuadki rohkem.

Mida soovitad Eestimaa lastele ja lapsevanematele?

Eestimaa lastele ma soovitan olla aktiivne erinevatel aladel: laulge, tantsige, mängige palli, mängige pille, näidelge jne. See kõik loob hea baasi ja avardab väärtusi kogu eluks. Küll aeg näitab, mis on teile lõpuks see kõige kõige õigem valik. Vanematele soovitan lapsi suunata, kuulata ja toetada nii palju kui võimalik. See teeb küll vanemate elu veel kiiremaks, kuid sellele hiljem tagasi vaadates annab see väga hea ja rahuloleva tunde lapsele kaasa antud kogemustest. Olge eeskujud oma lastele.

Mis on Sinu ilu saladus?
Liikumine.

Mida soovitad Eestimaa peredele?

Eestimaa peredele soovitan olla aktiivsed. Ka meie peres on kõik olnud pidevalt seotud aktiivse liikumisega, spordiga. See on meil nagu veres. Mees on tegelenud väga heal tasemel võistlustantsuga, hiljem boksiga. Laps on nüüdseks täielikult pühendunud tennisele, kuigi varem on ta edukas olnud ka sulgpallis, õppinud muusikakoolis 7 aastat trompetit, hästi laulnud ja näidelnud. Samuti on ta tegelenud võistlustasemel mäesuusaspordiga.Võtmesõnaks võiks olla mitmekülgsus, aga ka järjepidevus.

Sinu lõpusõnad Liikumisaasta puhul Eestimaa harrastajatele?

Lõpetuseks sooviksin kõigile head liikumise aastat. Alustage liikumisega täna, mitte homme. Ärge otsige vabandusi ja kui tekib küsimusi, olge julged küsima vastuseid oma ala spetsialistidelt. Palju päikest Teile kõigile!