Kust ammutada julgust olla tõeliselt Sina ise?
See on väga raske, sest meid ümbritseb nii palju kohustusi, keelde, käske, eelarvamusi. Ma ei tea kas ma teangi ühtegi inimest, kes saab lõpuni olla tema ise praeguses ühiskonnas. Aga kui oled kindel selles mida teed ja austad ennast ja teisi, oled väärikas, siis oled ka julgem olemaks Sina ise.
Kas süda teab suunda?
Teab kindlasti aga kas me südant kuulata oskame.
Sa särad nagu ere päike, mis on selle saladus, kust ammutad säramise „kütust“?
See on tore kui minus seda nähakse. Arvan, et kõik inimesed, kes on iseendaga rahul, kelle töö on nende hobi ja kirg, kellel on peres kõik korras ja kes on ümbritsetud väga heade sõpradega, ammutavadki sellest rõõmu ja sära. Olen selle kõige eest väga tänulik.
Kui liikuv Sa lapsena olid? Mis trenne ja märksõnu välja tood?
Lapsena ma tantsisin. Sport ja kehaline kasvatus mulle ei meeldinud, sest mulle ei meeldi võistlus ja aja peale pingutamine. Olen pigem loominguline ja nautleja. Käisin rahvatantsus, showtantsus ja tantsisin kogu aeg kodus sõbrannadega. Esinesime gruppidega palju ja nii oli kogu vaba aeg sellega täidetud.
Kuidas Sinust sai treener? Palun ava oma teekonna erinevaid etappe ja pajata oma lugu?
Treeneriks sain väga ootamatult. Olin 14 aastne, kui meie tantsutreener Viljandist ,sündisin ja kasvasin Viljandis, ära kolis ja grupp, kellega olime aastaid koos tantsinud, jäi laokile. Siis käisin Noortemajas, kus trenne tegime, rääkimas, et kas saame ise jätkata ja võtsingi sujuvalt juhtimise üle. Siis läksin EOK esimesele aeroobikatreenerite koolitusele Tallinnasse ja sain vist kõige noorema osalisena aeroobikatreeneri tunnistuse. Sellel ajal tegime iga päev trenni ja nautisime seda tõesti täiel rinnal. Tegime ise trenniks riided, esinemiskostüümid ja kõik tantsud. Sealt edasi oligi loomulik jätk, et läksin peale kaheksandat klassi Viljandi Kultuurikooli tantsujuhtimist õppima. See oli ainus koht, kus sai sellel ajal Eestis nii noorena tantsu õppida. Seal sain juba klassikalist tantsu ja kehakooli rohkem ja huvi liikumise vastu ainult suurenes ning peale kooli lõpetamist läksin Tallinna PEDA-sse tantsu õppima. Sellel ajal oli seal aga suurem rõhk rahvatantsul ja tundub, et olin sellel ajal natuke ees oma soovidega, kuna mind paelus jazz ja modern aga seda sai vaadata ainult videotelt, sest siin veel õpetajaid ei olnud sellel ajal. Seega kadus motivatsioon ja kool jäi pooleli. Hakkasin laste ja noorte tantsugruppe juhendama ja jõudsin jälle aeroobikani, mis sellel ajal väga jõudsalt Eestis arenema hakkas. Fitness maailm võttiski mind endasse päris pikaks ajaks. Käisin läbi palju erinevaid koolitusi ja töötasin väga palju. Umbes 10 aastat tagasi sattusin ühele Pilatese koolitusele ja sealt hakkas arenema arusaam, et see on see ala, mis mind paelub, millega saab sügavuti minna ja läbi mille saan oma treenitavatele kasulik olla.