TANTSIJALT HARRASTAJALE: Helen Veidebaum: usun, et iga inimene peaks kuulama oma südamekutset ja seda järgima

 (7)
TANTSIJALT HARRASTAJALE: Helen Veidebaum: usun, et iga inimene peaks kuulama oma südamekutset ja seda järgima
Helen VeidebaumFoto: erakogu

Helen on müstiline ja kaunis naine: üheaegselt nii õrn kui ka tugev, kiire nagu valgus, voolav nagu vesi, särav nagu tulesäde, rahulik nagu tüüne meri, tantsiv nagu vikerkaar. Temas on kõike ja samas on ta alati muutuv ja uus. Nii ei hakka temaga mitte kunagi igav ning ta näibki lõputu.

Ta on pühendanud oma elu tantsule. Tema balletitantsija karjäär algas, mil ta astus sisse Tallinna Balletikooli Tamara Kõrreveski klassi. Aastal 1997 lõpetas ta balletikooli Aimi Herküli klassis ja sai Rahvusooper Estonia truppi. Tema edasine tantsutee on olnud põnev ja väljakutseterohke. Ta poeg Karl-Oskar läheb sel sügisel esimesse klassi. Liikumisaasta puhul oli silmapaistev tantsijanna nõus andma meile intervjuu, et tutvustada laiemale avalikkusele tantsumaailma ja parandada kaasmaalaste liikumisharjumusi.

Palun jaga oma liikumise loo algust: milliseid trenne tegid lapsepõlves?

Lapsena olin palju haige ja lisaks käisin varbad sissepoole. See veenis mu ema aktiivselt otsima spordiala, millega tütart tegelema panna. Alguses proovisime iluvõimlemist, kuid sellele ajasin 5-aastase tüdrukutirtsuna kõvasti vastu. Teatasin, et minust saab hoopis baleriin nii nagu värviraamatus, mille oli mulle vanatädi Ameerikast saatnud. Tegelikult sain oma kõndimise eest võimlemistundides riielda ja see võttis võimlemise soovi ära. Et balletiringe tollal nii väikestele lastele ei tehtud, siis otsustas ema mind vastavatud Tallinna Linnahalli iluuisutamise trenni viia. Mind räägiti nõusse vaid tingimusel, et tegelen sellega, kuni saan balletikooli minna. Oli veel nõukogude aeg ja polnudki nii lihtne iluuisutamise trenni saada. Soovijaid oli palju, kuid kõigile kohti ei jätkunud. Mäletan, et oli pikk järjekord ja ema muretses, kas ikka mahume nimekirja või saavad enne kohad täis. Läks siiski õnneks ja siis algas trenn! Alguses käisin kaks korda nädalas. Tasapisi trennikoormus aina kasvas ja lõpuks käisin seal peaaegu iga päev. Mõni päev ka kaks korda päevas. Nõnda oli trenn lapsepõlves minu loomulik osa päevast. Mäletan, kuidas läksin emaga koos jälle trenni ja mängukaaslased naersid, et näe, tema läheb trenni, aga meie saame mängida. Mina aga ei mõistnud nende tooni, sest trenn oli minu jaoks ka nagu mäng ja mul olid seal ka toredad sõbrad. Läksin hea meelega!

Seotud lood:

Mida andis sulle õppimine Tallinna Balletikoolis?

Tallinna Balletikooli sissesaamine oli ühe minu unistuse täitumine. Seisin siis suure tee alguses. Muidugi ei olnud selles koolis õppimine mingi meelakkumine. Oli nii rõõmuhetki kui ka pettumust. Tagantjärele mõtlen Tallinna Balletikoolile suure tänulikkusega, sest see kool on suures osas kujundanud mind selleks, kes ma täna olen. Kogu minu erialaste teadmiste baas on laotud selles koolis. Kõige enam aga olen tänulik oma emale, kes seisis kaljukindlalt minu selja taga ja oli alati toeks. Et minu valitud eriala on üks nõudlikumaid tantsustiile, siis kasvatasid õpingud Tallinna Balletikoolis kindlasti minus järjepidevust ja töökust, aga ka põhjalikkust. Need omadused on mind hilisemas elus palju aidanud.

Mida on andnud sulle töö Rahvusooperi balletiartistina?

Võin öelda, et olen üks neist õnnelikest inimestest, kes on saanud teha täpselt seda tööd, millest lapsena unistas. See on pakkunud rahuldust ja eneseteostuse võimalust, eelkõige aga oma isiksuse arendamise ja avardamise võimalust. Usun, et iga inimene peaks kuulama oma südamekutset ja seda järgima, sest sellest tõuseb kasu nii talle endale kui ka teistele. Minu südamekutse oli juba viie- aastasest peale tantsimine ja olen väga õnnelik, et sain seda järgida. Nüüd, kui tegutsen õpetajana, julgustan alati kõiki, kellel märkan sama soodumust, minema julgelt oma unistuste poole ja mitte laskma ennast heidutada ettetulevatest raskustest.

Mis on tants?

Loe veel

Tants on minu jaoks eelkõige eneseväljendusvahend. Tantsimine on inimkonna iidne ja sügav väljendusviis. Tänapäeval on tantsu mõiste muutunud väga laiaks, ilmselt selle tõttu, et on toimunud vabanemine tõekspidamisest, kus tantsuga võisid tegeleda vaid valitud. Enda jaoks pean tantsuks liikumise, rütmi ja muusika kooskõla. Mõnikord on väga huvitav jälgida ka tantsu, mis ise oma liikumise ja rütmidega loob heli. Kuigi eestlased peavad ennast rohkem laulurahvaks, on tants olnud siiski alati meie pärimuse oluline osa. Mul oli väga hea meel näha, et viimasel tantsupeol oli nii palju innukaid osalejaid. Tants on hea vahend, et hoida oma keha ja vaimu harmoonilistena.

Mis Sind tantsu puhul kõige enam inspireerib ja põlema paneb?

Vaadates tantsu, inspireerib ja haarab mind enamasti liikumise ja muusika sünergia. Mulle meeldib, kui tants ja muusika teineteist täiendavad, kui liikumine rõhutab mõnda muusikalist nüanssi ja vastupidi. Mulle meeldib näha inimest tantsimas, tema panust ja sõnumit selles. Pean ütlema, et eriliselt võlub mind vaatepilt, kui korraga tantsib palju inimesi. See on sama efekt, kui kuulata sümfooniaorkestrit, kus iga pill lisab oma panuse ja helivõnke, mis sulandub ühtseks meloodiaks.

Kirjelda palun professionaalse balletitantsija treeningnädalat, esinemisperioodi ja menüüd.

Professionaalse balletitantsija töönädal kestab kuus päeva, kuhu mahub enamasti vähemalt kolm etendust, mõnikord ka rohkem. Päev algab alati spetsiaalse klassikalise balleti treeningtunniga, kus tantsijad lihvivad tehnikat ja valmistavad oma keha ette eelseisvaks päevaks. Edasi sõltub juba päevast, kas õhtul on etendus või on proovide päev, et harjutada uusi etteasteid ja tõsta juba repertuaaris olevate etenduste esituse taset. Kui on etenduse päev, jagatakse töö kahte faasi: hommikul trenn ja proovid kuni lõunani, siis paar kolm tundi puhkeaega ja siis juba etendus. Proovipäev algab samuti treeningtunniga, millele lisanduvad etenduste proovid kuni õhtuni. Nõnda teevad professionaalsed tantsijad nädalas trenni umbes 35 tundi: see number võib erineda sõltuvalt sellest, kas käsil on uue etenduse sissetöötamine või juba käimasoleva etenduse harjutamine.
Söömine sõltub palju päevaplaanist, kuid söömisest olulisemgi on vedeliku tarbimine, mis aitab taastuda ja krampe vältida. Pudel vett on tantsijal alati kaasas nii trennis kui muidu. Üldiselt armastavad tantsijad süüa palju kana, pastat ja kala, mis on kergemini seeditavad. Päev algab enamikel tantsijatel ikka süsivesikuterikka hommikusöögiga, kuna on oluline koguda jõudu ja energiat eelseisvaks päevaks. Peale trenni on pisut vaja energiavarusid taastada, milleks sobib hästi puuvili, pähklid või klaas mahla. Päeva keskel on väike eine: salat või võileib ja jogurt. Keset päeva ei saa palju süüa, sest muidu on raske tantsida. Päeva tugevam söögikord saab olla pikema pausi ajal või peale proovide lõppu, et toit saaks korralikult seedida ja ei segaks tantsimist. Enne etendust peab söömisega jätma vähemalt 2 tundi vahet, et oleks hea tunne. Mõnikord võib aga etenduse- eelne adrenaliinitase olla nii kõrge, et söögiisu üldse puudub. Siis peab jälgima, et vähemalt vedelikuvajadus oleks rahuldatud. Peale etendust toimub aga suur pingelangus ja siis annab tühi kõht endast kiirelt märku. Pärast etendust lubavad tantsijad endale ka väikese eine, et taastuda järgmiseks päevaks.

Milline on kõige südamelähedasem lavastus senises elus?

Raske oleks välja tuua ühte lavastust, mis on kõige südamelähedasem. Leian, et olen igast lavastusest läbi tulles olnud jälle huvitava kogemuse võrra rikkam. Mind on palju mõjutanud koostöö selliste koreograafidega nagu Anu Ruusmaa, Teet Kask, Dmitri Hartchenko ja Oksana Tralla. Väga huvitavaks pean jazzballettide perioodi, aga ka Tiit Härmi aegsete väliskoreograafide töödes osalemist.

Mida on tants sulle õpetanud?

Tants on mulle õpetanud kannatlikkust ja töökust, aga ka oma keha kuulamise oskust. Inimese keha on väga tark ja peen süsteem ning annab enamasti märku, mida oleks vaja teha, et püsida parimas vormis. Tantsija töötab igapäevaselt oma kehaga, mistõttu on nii positiivne kui negatiivne muudatus kohe tunda. Aeg õpetab nendele muudatustele vastavalt reageerima, et enesetunne oleks hea.

Kui vaim on valmis, kas keha tuleb järele?

Kui vaim on valmis, tuleb keha kindlasti järele. Kehale peab vaid veidi aega andma ja mitte kärsituks muutuma. Tegelikult ongi vaimu valmis seadmine kõige raskem. Inimene õpib läbi 4 õpistaadiumi:1) ma ei tea, et ma teen midagi valesti; 2) ma tean, et ma teen vigu, kuid ma ei suuda end veel parandada; 3) ma oskan ja saan hakkama; 4) õpitu on muutunud automaatseks. Nii et soovin kõigile entusiasmi ja kannatust, sest ühtegi neist õpistaadiumitest pole võimalik vahele jätta.

Mida soovitad algajatele harrastajatele, kes soovivad tantsu juurde tulla?

Soovin julget pealehakkamist ja nagu juba enne öeldud - kannatlikkust. Tehke julgelt vigu, sest läbi nende on võimalik õppida ja teha edusamme.

Mida soovitad edasijõudnud tantsu ja liikumise fännidele?

Tundke rõõmu sellest, mida teete. Ärge võrrelge ennast teistega. Minge mööda oma rada ja püüdke igas trennis anda endast parim. Kõik päevad ei ole ühesugused ja keha pole masin, mis töötab veatult - sellega peab leppima. Kui oled andnud endast kõik, kuid tulemus polnud päris see, mida ootasid, siis ära heida meelt, vaid proovi järgmine kord uuesti.

Mida soovitad toitumise puhul meeles pidada ja jälgida?

Toituma peaks tasakaalustatult ja mõistlikes kogustes. Koguse mõistlikkusest saab aimu, kui arvutad umbkaudselt välja oma päevase kaloraaži ja võrdled seda soovitatud kaloraažiga. Ma ei pea õigeks lülitada mõni toidugrupp menüüst täiesti välja, kui pole just tegemist allergia või toidutalumatusega. Inimese organism vajab nii valke, süsivesikuid, mineraale, vitamiine kui rasvu. Siis on organism tugev ja jaksab vastu pidada väliskeskkonna mõjudele. Ise püüan tähele panna, millest mu keha märku annab. Enamasti väljendub see isus mõne konkreetse asja järele või hakkan millegi lõhna väga täpselt tundma. Siis tean, et vajan hetkel just seda. Siin peab muidugi ka natuke teadlikkust olema, sest keha väljendab mõnda puudujääki veidi ootamatul moel. Näiteks kui tunnete vastupandamatut rämpstoidu isu, siis võib olla tegemist tegelikult magneesiumipuudusega. Lisaks jälgin, et tarbiksin piisavas koguses vedelikku ja lähtun põhimõttest, et januga juuakse ikka vett.

Kuidas Sa ise nii heas vormis püsid?

Minu viimase aja suur kirg on Pilates. Juba professionaalse tantsijana avastasin enda jaoks selle stiili kasulikud küljed, kuid peale karjääri lõpetamist ja õpetamisele pühendumist tundsin, et vajan lisaks õpetamisele ka mingit lisatreeningut. Pilates on suurepärane võimalus tugevdada oma süvalihaseid ja seeläbi parandada rühti ning liikuda tõhusamalt. See stiil pöörab palju tähelepanu hingamise kasutusele treeningus, mis parandab keskendumisvõimet, kuid annab ka palju energiat juurde. Pilates paelus mind sedavõrd, et tänaseks olen ka Pilatese matitreeningu sertifitseeritud õpetaja. Lisaks meeldib mulle käia jooksmas ja ujumas.

Sul on kaunis perekond, palun ava, mis on selle saladus?

Meie pere on väga kokkuhoidev, kuigi oleme abikaasaga äärmiselt erinevate elualade esindajad. Ilmselt täiendame teineteist ja aktsepteerime kummagi erinevusi. Iga pereliige on omaette isiksus, kelle vajaduste ja eripäradega arvestame.

Kas liigute koos ka perega?

Koos perega armastame käia rattasõitu tegemas, jooksmas ja ujumas.

Kuidas soodustada tänapäeval laste sportimist, tantsimist ja liikumist? Millega Su oma laps tegeleb?

Laste liikumisharjumuse kujunemisel mängib väga suurt rolli kodu ja lapsevanemate eeskuju. Esimese sissejuhatuse teevad alati lapsevanemad. Nemad peavad leidma aega, et lapsele seletada, mis ees seisab ja mida oodata. Edasi on oluline tunda huvi, kuidas lapsel trennis läheb, kas talle meeldib ja olla alati toeks.
Tegelikult on liikumine lastele loomulik tegevus. See on neile sisse kodeeritud, sest on arenguks äärmiselt vajalik. Kahjuks on tänapäeval palju ahvatlusi, mis segavad loodusele vahele ja võivad loomuliku vajaduse lõpuks maha suruda. Pean silmas liigset televiisori vaatamist ja arvutimänge. Sellega tasub tõesti piiri pidada.
Minu poeg tegeleb ujumise ja ka tantsimisega. Mulle meeldib, kui mehed oskavad tantsida. Seetõttu kaasasin ta oma tantsutundidesse. Ujumine oli aga tema sügavam soov ja nii viisime ta ka ujumiskooli.

Mida soovid eestimaalastele Liikumisaasta 2014 puhul?

Liikumisaasta puhul soovin kõigile entusiasmi ja julget pealehakkamist. Tehke seda, mis teile sära silmi toob. Viige ellu ammune salasoov! Elame suurepärasel ajastul, mis võimaldab palju, sest eelarvamuste eesriided aina langevad. Keegi ei vaata tänapäeval imelikult, kui täiskasvanu soovib minna balletitundi või hoopis kõhutantsu. Proovige uusi alasid või klassikaliselt vanu tuntud stiile. Minge välja värske õhu kätte. Lööge selg sirgu, tõmmake kopsud õhku täis ja tundke rõõmu liikumisest.