„Inimesed soovisid rohkem veresuhkru mõõtmist, sest normaalnäit 4,1-6,1 mmol/l on endale selgeks tehtud. Kui kolesterooli kiirtesti tulemus oli üle normaalväärtuse ehk üle 5 mmol/l-i, sooviti juhiseid, mida tuleks teha, et oma näitu normipiiresse saada. See oli hea võimalus saada kontakti inimestega, kes pöörduvad arsti poole alles vaeguste puhul ning info, kuidas mõningaid terviseprobleeme ennetada, tundus tervisesportlastele väga huvipakkuv.
Vereanalüüs SEB Talinna Maratonil
Rõõm on tõdeda, et sportimise kõrval soovivad inimesed järjest enam ka oma tervist kontrollida. Nii juhtuski korduvalt, et juba järgmiselt inimeselt verd võttes tuli konsulteerida edasi veel ka eelmist inimest, kes soovis saada vastuseid tervist puudutavatele küsimustele,“ võttis kolesterooli ja veresuhkru mõõtmist läbi viinud Spordimeditsiini Sihtasutuse vanemmeditsiiniõde Triinu Lepik.

Kohapeal teostati ka orienteeruvalt 200 jalalaba digiuuringut. Tegemist on uuringuga, kus patsient astub palja jalu skännerile ja hetk hiljem kuvatakse arvutiekraanile pilt inimese jalalabadest. Tehtud kiiruuringud näitasid, et enamikel jooksusõpradel ja eelkõige naisterahvastel on kõrgem jalavõlv. „Kõrgenenud jalavõlvi esineb naistel rohkem, sest sellise jalalaba muutuse toob esile kõrge kontsa kandmine. Optimaalne konts on 1-5 cm. Kui jalavõlv on veidi kõrgenenud, siis spordijalanõu otsmisel tasub seda kindlasti teenindajale öelda, kes oskab sellisel juhul soovitada teile sobivat jalanõud,“ sõnas uuringut teinud ja inimesi nõustanud Eesti Ortoosikeskuse jalaravispetsialist Kalev Toots.

Maratoni läbinud 1574-le sportlasele oli eraldi ala, kus sai laste ennast ka maratoni järgselt kinesioteipida. Kokku kasutas seda võimalust orienteeruvalt 25 sportlast.
„Kinesioteipimise eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma liikuvust piiramata. See ei takista vaid pigem soodustab liikumist, mistõttu võib kinesioteipi kasutada ka enne sportlikku pingutust. Seekord teipisime peale võistlust, mis aitab kaasa verevarustuse paranemisele ja kiiremale lihaste taastumisele. Kahjuks hetkel sellest võimalusest väga paljud sportlased teadlikud ei ole,“ täpsustas sportlastele kinesioteipi paigaldanud Ida-Tallinna Keskhaigla ja SportESTi füsioterapeut Katre Lust-Mardna.

2012 aasta SEB Tallinna Maratoni kõige populaarsema võistlusala, 10 kilomeetri jooksudistantsi (osalejaid enam kui 13 000) stardipaugu andis kettaheitja Gerd Kanter. Lisaks viibis Gerd võistluse ajal paari tunni vältel SportESTi telgis, kus jagas huvilistele autogramme ja rääkis oma kogemustest seoses tervise ja spordiga.

Spordimeditsiini valdkonna infomaterjale jagati orienteeruvalt 5000. Sel päeval tunti huvi kõige enam spordivigastuste ennetamise ja esmaabi ning venitamise harjutuste praktilise infovoldiku vastu. Tähelepanu pälvisid ka alaseljavalude harjutused, jala tervis ja noorsportlase tervisekontrolli info.

Täiesti uudse teenusena tutvustati labori- ja spordiarstide ning traumatoloogidega poolt välja töötatud vereanalüüsi põhist terviseuuringu paketti, mille abil saab tervisesportlane oma hetke tervislikust seisundist objektiivse ja ammendava pildi. Uus teenus sisaldab veenivere analüüsi põhjal kümne erineva verenäitaja (üldveri, veresuhkur, südame- ja veresoonkonna markerid, maksa näitajad, põhiliste mineraalide tase, lihastaastumine jne) analüüsi. Eesti Haigekassa hinnakirja järgi on tervisesportlase paketi hind 23€ (sh veenivere võtmine). Pühapäeval oli SportEST-i telgis laboriarst, kellele esitatud populaarsemad küsimused olid: kus saab seda analüüsi; kui tihti seda peaks tegema; kui kiiresti saab vastused jne. Huvitatutele jagati infovoldik ja suunati www.quattromed.ee leheküljele.

„SportEST-i kaudu suurspordiüritustel tervisekontrolli teenuse ja nõustamise soov tervisesportlastel järjest kasvab. Inimesed on endale teadvustanud, et parem sporditulemus eeldab tervislikku sportimist! Meie infomaterjalid olid huvipakkuvad, sest tervisesportlased nägid, et see ei ole reklaam, vaid praktiline info enda tervise eest hoolitsemiseks“ võttis SportESTi telkides töötanud 22 spetsialisti tagasiside kokku Eesti Spordimeditsiini klastri projektijuht Gerly Kedelauk.