Lennukas persoon: Leho Haldna: orienteerumine on ala, mis jääb kogu eluks

 (1)
Lennukas persoon: Leho Haldna: orienteerumine on ala, mis jääb kogu eluks
Leho HaldnaLeho Haldna erakogu

Leho Haldna on Eesti orienteerumises põneva ja kõrge lennuga persoon. Ta on endine tippsportlane, kes on osalenud edukalt MM-il NSVL koondises. Olnud aastaid hinnatud orienteerumiskohtunik. Leho on juhtinud 14 aastat Eesti Orienteerumisliitu presidendina ja olnud pikalt tegev ka EOK töös. Hetkel on ta Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni president- üks väga vähestest eestlastest, kes suurt rahvusvahelist spordialaliitu juhib.

Mida kujutab endast töö rahvusvahelise alaliidu asepresidendi ja presidendina?


Rahvusvahelises Orienteerumisliidus (IOF) on tänase seisuga 74 liiget. Iga 4 aasta tagant valitakse alaliidu liikmete poolt 11-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad ka president ja kolm asepresidenti. Nõukogu liikmed on vabatahtlikud, kuid IOF-il on Rootsis peakontor, kus töötab 5-6 palgalist inimest. Presidendi ülesanne on seda organisatsiooni juhtida vastavalt Kongressi kinnitatud tegevuskavale ja anda Kongressile aru kogu organisatsiooni nimel. Teine oluline roll on esindusfunktsioon, mis sisaldab eelkõige alaliidu huvide esindamist rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides, viibimist erinevatel võistlustel ja üritustel. Olenevalt aastast tähendab see 50-60 päeva kodust eemalolekut pluss "koduste tööde" tegemist erinevate artiklite kirjutamisel ning organisatsioonisiseses kirjavahetuses.

Loodan, et orienteerumiskuul külvatud seeme toob juurde noori ja ka uusi igas vanuses harrastajaid nii metsas kui ka linnas toimuvatele orienteerumisüritustele.
Leho Haldna
IOF Nõukogu koosseis pärast Kongressi 2018 Leho Haldna erakogu
Seotud lood:

Millega tegeleb Rahvusvaheline Orienteerumisliit ja kui lai on ala kandepind?

IOF tegeleb mitme erineva alaga, lisaks orienteerumisele toimuvad tippvõistlused suusa- ja rattaorienteerumises. Puuetega inimeste kaasamiseks on loodud eriline võistlusala : teerajaorienteerumine. Hinnanguliselt on orienteerujaid maailmas kokku üle 2 miljoni ja see arv kasvab pidevalt. Orienteerumise üks võlusid on see, et selle ala harrastamisel ei ole vanusepiire ning alustada võib igas vanuses.
Orienteerumises on aasta kaks tippsündmust MM ja rahvusvaheline orienteerumispäev.
MM-i programmis on tänavusest aastast oluline muudatus see, et sprindialadel on omaette MM alates 2020.aastast. Traditsioonilise ehk metsas toimuva orienteerumise MM on augustis Norras ja ETV plaanib sealt teha otseülekandeid.
Rahvusvaheline orienteerumispäev on maikuus ja selle aasta eesmärgiks on 500 000 osalejat. Orienteerumispäevale on oodatud kõik, kuid eelkõige on tähelepanu noortel, kellele see oleks esimene kokkupuude orienteerumisega.
Orienteerumine ei ole olümpiaala, kuid alaliidu eesmärk on viia orienteerumine olümpiamängudele. Tänaste reeglite kohaselt on ainuke võimalus uutele aladele antud läbi korraldava riigi soosingu ja nende ettepaneku ROKile. Proovisime viimati pääseda 2024 Pariisi OM-ile, kohtusime orgkomiteega, kuid kahjuks ei valitud meid seekord nelja lisaala hulka. Aga töö jätkub tuleviku nimel!

Orienteerumise üks võlusid on see, et selle ala harrastamisel ei ole vanusepiire ning alustada võib igas vanuses.
Leho Haldna

Oled praegu Austraalias seoses Sportaccord üritusega räägi palun sellest?

Kord aastas kogunevad kõik spordialaliidud ca 120, paljud spordiga seotud muud ettevõtted, organisatsioonid ja võistluste korraldamisest huvitatud linnad või regioonid nädalaks ühte kohta. Toimuvad erinevate spordiühenduste aastakoosolekud, spordimess, koolitused, diskussioonid jne. Esindan siin IOF-i koos Rootsis elava ameeriklasest IOF peasekretäriga.

Mai on Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Orienteerumisliidu ning Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kuulutatud 2019. aastal orienteerumiskuuks.
Leho Haldna

Kui kõrgel tasemel on Eesti orienteerumine?

Eesti orienteerumine on minu arvates maailmas keskmiselt võttes esikümne lõpus. Eesti üks tugevusi on aktiivsed inimesed ja korralik organisatsioon, mis võimaldab rahvusvõistkondi ette valmistada ja ka ise võistlusi kõrgel tasemel korraldada. MM-il on Eestil olnud viimastel aastatel medalivõimalus õhus mitmel korral, kuid nagu teame, on neljas koht jama.

Ma ei ole allaandja tüüpi, vaid võitlen alati lõpuni.
Leho Haldna

Kuidas mõjutab orienteerujaid metsa aktiivne raiumine?

Metsa tuleb majandada, kuid mitte ühes kohas ja korraga. Kuna mitmel aastal ei ole soojad talved lubanud pehmele pinnasele raiuma minna, siis on paar päris ilusat kuiva aluspinnasega ja tehnilist orienteerumismaastikku praegu lagedaks raiutud. Lageraie järel on maastikul joosta ja orienteeruda lihtne, kuid paari aasta pärast on seal juba võsa peal ning siis tuleb järgmised 20 aastat taluda tihedat metsa, kus keeruline orienteeruda. Positiivne on siin see, et umbes 20 aasta pärast saab jälle rahulikult järgmised 50 aastat orienteeruda. Seda muidugi juhul, kui neid kohti ei ole vahepeal kaitse alla võetud.

Leho Haldna Leho Haldna erakogu


Kuidas kulges Sinu liikumistee, milline lapsepõlv Sul oli?

Õppisin Tartu 7. Keskkoolis, mis enne Tartu laulukallakuga kooliks saamist oli spordis kõva tänu kehalise kasvatuse õpetajatele. Alustasin kergejõustikutreeningutega 3.klassis, siis käisin Tartu Korvpallikoolis, kuni leidsin 16-aastasena orienteerumise kui spordiala. Muide, esimene tutvus orienteerumisega oli mul 12-aastaselt Tartu neljapäevakul, kuhu viis mind mu ema.

Oled ise olnud edukas tippsportlane, mida oleks teistel Sinust õppida?

Arvan, et ma ei ole allaandja tüüpi, vaid võitlen alati lõpuni. Tuleb tunnistada, et olen võistlusI pooleli jätnud, kui olukord on lootusetu ehk olin selleks hetkeks nii palju eksinud. Aga mõttega, et võidelda tuleb lõpuni, olen alati starti läinud.

Millal taipasid, et liikumine ei ole ainult hobi, vaid on võimalik pürgida kõrgemale?

Tegin oma valiku 17-18-aastaselt, kui selgus, et vaatamata vähesele erialasele treeningule on tulemused piisavalt head. Esimeseks eesmärgiks oli Eesti täiskasvanute meistritiitel tavarajal, kuid see õnnestus võib-olla ka väikese õnne kaasabil saavutada juba 20-aastasena. Kuna Eesti orienteerumise tase oli tol ajal nii kõva, siis Eesti parimaks tõus tähendas varsti kohta ka NSV Liidu koondises. See omakorda tähendas, et pärast ülikooli lõpetamist sai minust seitsmeks aastaks palgaline orienteeruja.

Kaardi lugemine jooksu ajal vajab harjutamist ja selle saavutamiseks tuleb käia päevakutel ja mitte alustada kohe võistlemisest.
Leho Haldna

Kes on Sinu lemmikorienteerujad Eestis ja maailmas?

Maailma mastaabis olen imetlenud prantslast Thierry Gueorgiou’d, kes tulles mitte eriti tugevate orienteerumistraditsioonidega riigist, võitis 14 MM-kulda ja näitas, et filigraanne orienteerumistehnika on olulisem kui lihtsalt kiire jooksmine.
Eestis orienteerumises on olnud palju säravaid kujusid , kuid oma lemmikut mul ei ole. Spordis loeb tulemus ja üks Eesti mees on saanud orienteerumises MM-medali. Minu lemmik saab orienteerujast, kes toob järgmise medali.

Miks võiks tulla orienteeruma?

Orienteerumine on tänapäeval inimese jaoks eluliselt oluline oskus. GPS-süsteemide tulek, kaartide areng ning inimeste suurem liikuvus toetavad vajadust tunda kaarti ning osata orienteeruda.
Proovimiseks soovitan alustada lihtsamast ja liikuda vähehaaval keerulisema suunas. Kuigi tavaliselt kiputakse kohe minema metsa orienteeruma, soovitan alustada linnast. Tuttav maastik võimaldab lihtsamini seda seostada kaardiga ja saavutada kaardiga nö „kontakt“.

Kui vara õppisid ise kaarti lugema ja kes Sind õpetas?

Alustasin 12-aastasena ja algõppe sain ema käest. Oluline on see, et kaarti tuleb lugeda jooksukiiruselt ja selle saavutamiseks ei ole mõistlik kohe jooksukiirust põhja panna. Öeldakse, et loll pea on kehale vaevaks. Ja mitte ainult orienteerumises.

Kas oled kaarti lugedes ise ka eksinud?

Korduvalt. Põhiliselt kahel põhjusel: keskendumise kaotamise või liigse närvipinge tõttu. Ehk siis pingutad liialt vähe või pingutad üle. Mõnus on mõnikord niisama joosta ja vaadata kaarti harva, kuigi peaks vaatama 3-5 sekundi tagant.
Närvid ei pea vastu juhul kui mõistuse kohaselt oleks vaja teha 5-10 sekundiline peatus ning end täpselt kaardil paika panna. Kui selle asemel jätkatakse jooksmist ja loodetakse õnnele, võib see tähendada 5-10-minutilist viga.

Kuidas kaardi lugemist õppida?

Soovitan varuda aega ja teha endale põhitõed selgeks sõprade või koolitajate abiga. Kaardi lugemine jooksu ajal vajab harjutamist ja selle saavutamiseks tuleb käia päevakutel ja mitte alustada kohe võistlemisest.

Mida soovitad meie Eesti tasemel tipporienteerujatele?

Ärge andke alla ja tooge MM-ilt medal!

Mis on orienteerumise puhul kõige põnevam?

Ettearvamatus. Saad stardihetkel kaardi ja peab rajaga iseseisvalt hakkama saama.

Kuidas orienteerimine peresid liidab?

Harrastaja võib esialgu läbida raja koos perega. Alles siis, kui pereliikmetel on piisavalt oskusi, võivad nad valida iseseisva raja. Liidab kindlasti see, et minnakse ühiselt kohale, analüüsitakse võistlusjärgselt oma tegevust ja kui jäädakse veel ka kuhugi ööbima, siis laste jaoks on see äärmiselt põnev. Tänu orienteerumisele on peredel võimalus koos reisida ja näha erinevate riikide loodust ning inimesi väljaspool suurlinnu.

Mida ütlesid lastele, kes alustavad alles oma liikumisteed?

Tark ei torma! Alusta orienteerumisega oma kooli ja kodu juurest. Õpi selgeks tingmärgid ja saa nendest aru. Alles siis, kui tunned end kindlalt, pane end metsas proovile.

Mida soovid Eestimaa harrastajatele maikuus tähistatava orienteerumiskuu puhul?

Soovin, et inimeste hulk, kes saavad aru kaardist ning suudavad orienteerumisraja läbida, kasvaks oluliselt. Orienteerumine on tänapäeval eluks vajalik oskus, mida paljud inimesed igapäevaselt teevad, ilma et nad sellele mõtleksid. Loodan, et orienteerumiskuul külvatud seeme toob juurde noori ja ka uusi igas vanuses harrastajaid nii metsas kui ka linnas toimuvatele orienteerumisüritustele.