Baltikumi ja Skandinaavia suurimale rulluisusündmusele oodatakse ca 1500 rulluisutajat. Ka sel aastal on maratoni stardis mõlemad mehed. 23. augustil toimub ka 4. Tartu Rulluisusprint, mis on aasta üks tähtsamaid rulluisusprindi võistlusi Eestis. Lisaks toimuvad 23 augustil ka lasteüritused: Hawaii Expressi rulluisukool lastele Narva maantee ja Kruusamäe tänava ristis. Avatud on ka kaks lastele mõeldud distantsi - TILLUsõit (500m) ja MINImaraton (3,4 km).

Palusime kahel silmapaistval rulluisutajal enne maratoni veel harrastajatele nippe jagada, kuidas saada heaks rulluisutajaks.

Kuidas algas Sinu rulluisutaja tee, mis on Sinu enda jaoks suurimad saavutused?

Danila: Minust sai rulluisutaja täiesti kogemata. Tegelesin siis veel teiste aladega (kergejõustik ja jalgpall), kui juhuslikult sõbraga kiiruisutrenni kaasa tulin. Uisutamine tundus igati huvitav ala, kus oli palju taktikalist mängu.
Minu suurimateks saavutusteks on olnud medalid sprindivõistlustelt, kuid on ka suuremaid maratone nagu nt. Minski rahvusvaheline maraton. Meeldejäävamad on aga karjääri esimesed suuremad võidud ja emotsionaalselt on 1. Tartu Rulluisumaratoni võit kõige väärtuslikum.


Kert: Minu rulluisutaja tee algas aastal 2000, kui läksin ühele võistlusele proovima ja hakkas meeldima, sealt edasi hakkasingi regulaarselt rulluisutrenni tegema ja võistlustel osalema.
Käesoleva hooaja parim tulemus on mul Ostrava MK etapilt, kus sain 10. koha.
Eesti meistritiitleid rulluisutamises on mul kokku kakskümmend, Soome MV maratonis olen võitnud kahel korral. Eesti võistlustest on minu jaoks veel tähtis Tartu Rulluisumaratoni võit aastal 2010.
Olen osalenud ka Le Mansi 24h sõidul, kus õnnestus Bont Enduro meeskonnaga saavutada teine koht.

Kui pikalt ja kuidas valmistud ette näiteks Tartu rulluisumaratoniks? Palun jaga harrastajatele nippe, kuidas valmistuda rulluisumaratoniks ja saada heaks uisutajaks?

Kert: Tartu Rulluisumaratoniks valmistumine hakkab tegelikult juba hooaja alguses. Kuna tegemist on Eesti suurima ja tähtsama rulluisumaratoniga, siis usun, et Tartus tahab iga rulluisutaja oma parima tulemuse teha. Minu ettevalmistuses midagi keerulist ei ole. Kuna viimastel kuudel on pea igal nädalavahetusel olnud võistlus, siis nädalavahetusel olen teinud starte ja nädala sees kergelt mõne trenni ja pigem puhanud. Ega enne maratoni ei soovitagi väga palju treenida, oluline osa treeningutest peaks tänaseks juba tehtud olema ja viimasel nädalal enne maratoni tuleks väga kergelt võtta. Üks teravam treening nädala sees, paar aeroobset treeningut ja ülejäänud aeg peaks viimasel nädalal kuluma puhkusele. Tavaliselt teen kaks päeva enne maratoni puhkepäeva ja siis päev enne soojendustreeningu, mõnedel inimestel meeldib aga vastupidi toimetada, et päev enne starti pigem puhata. Seda tuleks võtta enesetunde järgi, nii, kuidas on eelnevalt harjutud tegema.
Kuidas saada heaks uisutajaks? See on hea küsimus. Kui lihtsalt vastata, siis on vaja korralikku kilometraaži rullidel, head aeroobset põhja, tugevat lihaskonda ning väga head rulluisutehnikat. Kui need neli asja kokku panna, siis on hea uisutaja valmis.
Tegelikkuses on uisutamine raske ala. Kilometraaž on kergesti saavutatav, samamoodi ka aeroobne põhi ning erialane jõud ei ole raketiteadus. Kõige raskem osa uisutamises on aga tehnika omandamine. Tehnika on aga antud neljast punktist kõige olulisem, sest näiteks kehvema aeroobse treenitusega sportlane, kes oskab tehniliselt hästi sõita, võib olla vägagi edukas. Seega on kokkuvõttes kõik neli asja olulised, aga kui tahta päris kiireks saada, siis tuleb kõige rohkem vaeva näha rulluisutehnikaga. Õige tehnikaga tuleb ka ökonoomsus, mis aitab uisutajal lihtsamini ja kiirema tempoga liikuda stardist finišini.
Danila: Tartu Rulluisumaratoniks hakkan valmistuma juba hooaja alguses. Spetsiifiline ettevalmistumine algab umbes kuu aega varem. Teen mõned pikemad trennid ja harjutan tõusutehnikat. Nädal enne võistlust on puhkeperiood, kus trennid on lühikesed ja kerged. Maratonile minekuks on väga tähtis olla valmis nii füüsiliselt kui vaimselt. Minu jaoks on alati tähtis olnud, et sõit oleks nauditav, siis on ka tulemus alati hea.

Mis on rulluisutamise puhul Sinu jaoks kõige inspireerivam ja lõbusam?

Danila: Rulluisutamises on palju lõbusaid aspekte – näiteks kiirus, mis nii mõnelgi võistlusel ületab 60km/h barjääri. Või taktikalised mängud, mis panevad peale keha ka pea kõvasti tööle. Kuid kõige aluseks on olnud alati tore seltskond ja huvitavad inimesed, kellega kohtud trennis ja rajal.
Kert: Kõige inspireerivam rulluisutamise juures on kiirus ja võistlused. Mida kiiremini sõita, seda lõbusam on; kui saad 40+ km/h keskmist kiirust hoida, siis on päris lõbus.

Kuidas saada heaks rulluisutajaks?

Kert: Ma arvan, et vaja on paari head omadust – tugevat tahtejõudu, töökust, järjepidevust ja veidi ka andekust. Kui need on olemas, siis võib hakata tegelema eelnevalt mainitud nelja punktiga, milleks olid siis aeroobse põhja ladumine, erialane jõud, rohke kilometraaž rullidel ja tehnika.
Danila: Ma arvan, et nii nagu igas teises spordialas, on vaja teha trenni ja armastada seda, mida sa teed.

Miks Sa soovitad inimestel 8. SEB Tartu rulluisumaratonile tulla?

Danila: SEB Tartu Rulluisumaraton on üks unikaalne „nähtus“, kus saavad kokku paljud ühise huviga inimesed. Selleks huviks on muidugi rulluisutamine. SEB Tartu Rulluisumaratoni oleks vale nimetada ainult võistluseks, see on tõeline rulluisutajate pidu. Soovitan kõigil rulluisuhuvilistel sellest lõbusast ja toredast peost osa võtta.
Kert: Soovitan inimestel Tartu Rulluisumaratonile tulla, kuna see tore üritus, kus on igale vanusele midagi. Tartu Rulluisumaraton on Põhja – Euroopa suurim rulluisuvõistlus ja miks mitte sellest sündmusest osa saada.

Mida soovitada veel rulluisuhuvilistele? Kas on veel aspekte, millele võiks rulluisutamises kindlasti tähelepanu pöörata?

Kert: Ma rõhutaks ühte punkti, see on tehnika. Mul on endal see kogemus olemas, kui ma sõitsin esimesed aastad olematu tehnikaga ja no ei saanud aru, mismoodi on võimalik, et teised head uisutajad Euroopas nii palju kiiremini edasi liiguvad, seejuures peale vaadates nad nagu ei teekski eriti tööd. Seetõttu ongi oluline tehnika omandamine ja heade treeningpartnerite olemasolu, kes sinust tugevamad on, et toimuks areng.
Danila: Rulluisutamise juures võib pikalt rääkida tehnika- , vastupidavus- ja jõutrennidest, kuid kõige tähtsam on, et rulluisutamine oleks inimesele nauditav.