Põhikoolis käis Tõnu Alatskivil, elas koolist umbes pooleteise kilomeetri kaugusel ja liikumine käis enamasti jalgsi. Tihti tuli erinevatel põhjustel seda vahemaad päevas ka mitu korda läbida. Eredamalt on meeles, kuidas ta üsna noorelt 24 kg sangpommi koju tassis. Poisikesena oli see päris hea katsumus. „Mäletan, et mingil hetkel hakkasin omaalgatuslikult jooksmas käima, ka hommikuti enne kooli. Kuurinurka tegin väikese jõusaali, kus sai juurde tehtud erinevaid harjutusi. Hantleid ega muud jõusaalivarustust mul ei olnud, ainus spetsiaalvarustus oli see sama 24 kg sangpomm. Küll aga võtsin kasutusele erinevad rauatükid nagu vankri raudtelg ja raudkangid, millega sai edukalt harjutusi teha, samuti oli paar lihtsamat plokkmehhanismi, mis küll väga hästi ei töötanud, kuna need plokid jm konstruktsioon olid ka ajast ja arust, kuid mingi kasu ikka oli,” meenutab Tõnu leidlikku lapsepõlve.

Taivo Mägi kergejõustikutrennis

Gümnaasiumi läbis Tõnu Nõos, kust algas iseseisev elu, kuna elati ühikas ja koju jõudis ta ainult nädalavahetustel. Mingil hetkel sõitis ta seda vahemaad ka rattaga. Suurema osa gümnaasiumiajast käis ta Tartus Taivo Mägi treeninggrupis. „Kahjuks küll ei mäleta enam, kuidas sinna sattusin, kuid pärast koolipäevi oli tavapärane minna bussi või rongiga Tartusse trenni. Trennivabadel päevadel mängisime teistega kossu, jalkat või käisin niisama jooksmas. Ühikaelu oli üldiselt spordi mõttes päris aktiivne. Taiku juures tegin peamiselt keskmaa suunitlusega treeninguid, kuid arsenalis olid ka muud kergejõustikualad,” räägib Tõnu ja tõdeb, et vabariiklikul tasemel tal toona väga säravaid tulemusi ei tulnud, kuid eestikatel ja Rukkilille mängudel osales ta mitmel korral. Lisaks jooksmisele näiteks ka kolmikhüppes. Esimese Tartu maratoni läbis Tõnu 15-aastasena, kui kehv varustus ja tehnika teekonna kuue ja poole tunniseks pingutuseks venitas. Edaspidi tulemused muidugi mõista paranesid.

Tippvõistluste medalimees

Pärast ülikooli lõpetamist asus Tõnu tööle rahandusministeeriumi, kus töötab tänaseni. Ka siis oli peamiseks trenniks korvpall, mida ta mängis erinevates rahvaliigades. Esimese jooksuvõistluse pärast gümnaasiumi tegi Tõnu alles kaheksa aastat hiljem 2006. aastal Tallinna sügisjooksul. „Mäletan, et jooksin, veremaitse suus, 10 km napilt alla 40 minuti ja pärast oli tükk aega paha olla. Samal ajal hakkasin sõprade kutsel osalema vähehaaval rogainidel ja pikkadel, kuni 36 tunni seiklusspordivõistlustel. Paari aastaga sai minust seiklusspordi ja rogainide fänn. Hakkasin uuesti jooksmas käima ning lisandusid ka rattasõit ja suusatamine,” räägib mees, kes koos Karli Lamboti ja Rait Palloga võitis Uus-Meremaal Rogaini MM-il ja Ukrainas EM-il pronksid.