Korralduskomitee esimehe Indrek Kelgu sõnul on sõitjate hulgas kahte sorti murelapsi.

"Need, kes lähevad tõsiselt võidu sõitma ja tulemust tegema, peavad väga hoolikalt valima riietust. Panen neile südamele, et riideid olgu seljas varuga, isegi kui need pisut takistavad tavapäraseid liigutusi. Liiga õhukeselt minnes on külmumisoht täiesti reaalne. Ja teine kontingent on siis matkajad, kelle energiakulu võib külmas osutuda ettearvatust suuremaks. Neile soovituseks näiteks võimalikult palju energiabatoone kaasa haarata ning toitlustuspunktides varusid täiendada."

Kelgu sõnul on rajal 11 punkti, kus võimalik muretult sõit pooleli jätta. "Nendes punktides on soe buss kogu aeg ootamas ja kui tõesti ei jaksa või mõni muu mure segab edasi suusatamast, siis saab koheselt bussi sooja minna. Meditsiinipersonal on ka nendes bussides olemas," lisas korralduskomitee juht Delfile.

"Meditsiinitöötajate arv maratonil ulatub suurusjärku 50-60. Rajal liigub 6 meditsiinisaani, lisaks osad meditsiinitöötajad suusatavad ise kaasa ja kiirabibrigaadid on olemas suurte teedega ristumiskohtades. Kõige olulisem on, et maratoni päeval oleks tuuleolud vaiksed. Tuul võimendaks külmakraade märkimisväärselt ja raskendaks rajal toimetulekut."

Viimati sõideti nii käreda pakasega Tartu maratoni 2001. aastal, siis oli stardihetkel koguni 22 külmakraadi.

Kui suureks võiks ulatuda maratonist loobujate arv, Indrek Kelk prognoosida ei osanud. "Eks loobujaid kindlasti on, aga kui massiliselt külmakraade peljatakse, ei julge prognoosida. Tean vaid, et umbes sadakond inimest on end reedese päeva seisuga ümberregistreerinud pikemalt distantsilt lühemale."