Mida esimese ringi mängudelt oodata? Vaatame kõikidele seeriatele otsa ning ennustame!

LÄÄNEKONVERENTS

Golden State Warriors (1. asetus) - LA Clippers (8. asetus)

Esimese ja kaheksanda asetuse vastasseisud on harva tõeliselt paeluvad või huvitavad ning vägisi tundub, et ka seekord on mõlemas konverentsis need pigem ühepoolsed seeriad. Warriors jahib oma kolmandat järjestikust tiitlit ning on juba enne tänavust kevadet neljal aastal jutti vähemalt finaali välja purjetanud. Kogu selle taustal on mõistetav, et põhihooaega ei võta Warriors juba mitu aastat liiga tõsiselt - 57 võitu on küll väga korralik tulemus, kuid kahtlemata oleks nii kvaliteetne meeskond võimeline enamaks. Pärast hooaega 2015-16, kus 73 võidu ja 9 kaotuse järel aga finaalis Cleveland Cavaliersile alla jäädi, on selgelt fookus suunatud ainult ja ainult otsustavatele mängudele.

Pisut „lõdvale" põhihooajale vaatamata ollakse läänes esimese asetusega ning neilt oodatakse järjekordset tiitlit - avavoorus on neil vastas aga meeskond, kes on mõnes mõttes täielik vastand. Clippersit ennustasid hooaja eel play-off'i vaid kõige julgemad avantüristid, ent kogenud peatreeneri Doc Riversi juhendamisel on Clippers teinud tõeliselt sümpaatse aasta. Hoolimata sellest, et meeskonnas ei ole ühte selget superstaari, on nad tihedas läänekonverentsis kaheksa sekka murdnud ning seda isegi hoolimata talvisest vahetustehingust, kus hooaja alguses vaat et meeskonna parimaks mängijaks olnud Tobias Harris Sixersi ridadesse saadeti. Pingilt sekkuvad Lou Williams ja Montrezl Harrell on mõlemad kandidaadid parima vahetusmehe tiitlile ning ühtlane sügavus on mõnes mõttes Clippersi trumbiks, ent Warriorsi kvaliteedile on neil lihtsalt raske vastu saada. Võidelda ja piltlikult öeldes vastasel hammastega küljes rippuda Clippers oskab, ent Warriorsi kogemused ja oskused peaksid nad päris kindlalt siit edasi viima.

Põnev fakt: Üheksandat hooaega NBA-s palliva DeMarcus Cousinsi jaoks on tegu karjääri esimese play-off seeriaga.

Ennustus: 4:1. Warriors läheb kindlalt edasi ning selles pole kahtlust, ent ehk suudab Clippers siiski ühe mängu „auväravana" ära napsata? Põhihooajal oli tegu meeskonnaga, kes suutis väga efektiivselt tasavägised mängulõpud enda kasuks kallutada.

LaMarcus Aldridge ja Nikola Jokić saavad play-off'is omavahel maid jagama hakata

Denver Nuggets (2.) - San Antonio Spurs (7.)

Eelmisel hooajal väga napilt sootuks play-off'i ukse taha jäänud Nuggets oli tänavu juba hoopis uuel tasemel: põhiturniiri jooksul oldi aeg-ajalt kinni isegi läänekonverentsi esikohas. Lõpuks rahulduti küll teise asetusega, ent play-off tabeli paika loksumisega võis Denver väga rahule jääda - nad ei saa läänes kahe kõige ohtlikuma meeskonna, Warriorsi ja Rocketsiga, enne konverentsi finaale kokku saada. Sealjuures oli Nuggetsil omapärane võimalus tabelit ise natuke paika sättida - põhiturniiri lõpus kaotati üks mäng Blazersile sisuliselt sihilikult, et Portland Rocketsist tabelis mööda pääseks ning kolmanda koha endale haaraks. Nuggetsi peatreener Mike Malone lükkas küll süüdistused tagasi, kuid tema teod rääkisid enda eest: kohtumises Portlandiga lasi ta kolmel põhimängijal puhata ning viimasel veerandil napis eduseisus ei toonud ta platsile tagasi ka ülejäänud kaht algviisiklast. Kõik pusletükid loksusidki Nuggetsi jaoks suurepäraselt paika ning Warriorsi ja Rocketsit saavad nad kolmanda ringini vältida. Esmalt tuleb aga sinna jõuda.

Nuggetsi puhul näib olevat laialdane arusaam, et nad ei ole tegelikult nii tugevad kui nende teine asetus näidata võiks. Ühest küljest on selle põhjuseks kindlasti asjaolu, et see meeskond ei ole varem üldse play-off'is mänginud, teisalt aga ilmselt tõsiasi, et tiimi liidriks olev serblasest tsenter Nikola Jokić lihtsalt... ei näe väga ohtlik välja. Pikkust tal küll on, kuid kõrgele ta ei hüppa. Sõbralik, kohati isegi lollitav loomus ja väike õllekõht lihtsalt tekitavad temast mulje kui „pehmest" mängumehest. Tema alahindamine oleks aga suur viga - tegelikkuses võib ta rünnakul oma söötude ja osavate liigutustega vastastel pea ringi käima panna ning ka kaitses on ta viimase aastaga sammu edasi teinud. Ka ülejäänud meeskond on ühtlane ning kõrge asetuseni on jõutud isegi hoolimata sellest, et suur osa hooajast mängiti ilma mitme põhimeheta, kes parasjagu mõne vigastusega väljas olid.

Spursi näol sai Nuggets vähemalt eelduslikult endale suhteliselt mugava vastase - mängustiililt peaks Spurs Denverile hästi sobima ning kaitses on neil võimalik DeMar DeRozanile ja LaMarcus Aldridge'ile vastused leida. Spursi suuremad tugevused peituvad aga Gregg Popovichi isikus. Võib kindel olla, et legendaarne treener lihtsalt tõmbab ühel hetkel tagataskust mõne jokkeri.

Põnev fakt: San Antonio on play-off'i jõudnud juba vapustavad 22 aastat järjest, kusjuures tänavu on selle seeria jooksul esimene kord, kus meeskonda ei kuulu ei Tim Duncan, Tony Parker ega Manu Ginobili.

Ennustus: 4:2. Nuggetsi kvaliteet jääb lõpuks peale, ent Spurs ei tee nende elu sugugi lihtsaks.

Russell Westbrook ja Damian Lillard

Portland Trail Blazers (3.) - Oklahoma City Thunder (6.)

Nuggetsi väikese abiga sai Blazers läänes koguni kolmanda asetuse, mis võib tunduda vaat et uskumatu, kui meenutada, kuidas lõppes nende jaoks eelmine hooaeg. Suurte lootustega play-off'i alustanud Blazers sai juba avaringis New Orleans Pelicansilt tõsise koslepi ning kaotas seeria kuivalt 0:4, misjärel tõusid küsimused kõigi tiimi võtmeisikute suhtes: kellega jätkata, kes minema saata? Lõpuks otsustati sama meeskonnaga jätkata ning vähemalt esialgu on see end ära tasunud.

Paraku jäi Blazers vaid paar nädalat enne play-off'i ilma tsentrist Jusuf Nurkićist, kes murdis mängu ajal jalaluu ning jääb pikaks ajaks väljakult eemale. Nurkići kaotus võib olla valusam kui pealtnäha tunduda võib - tema kaitse oli Portlandi mängu puhul üheks nurgakiviks ning kuigi rünnakul on suurim koorem ikkagi Damian Lillardi ja CJ McCollumi õlul, oli ka sealpool väljakut Nurkićil väga tähtis roll. Tema kohta peavad nüüd täitma teised mehed eesotsas Enes Kanteri ja Zach Collinsiga, ent iseäranis Kanteri puhul ei kannata tema kaitse Nurkićiga isegi võrdlust.

Thunderi hooaja suurimaks märksõnaks on olnud Paul George'i tõus vaat et MVP kandidaadiks - kuigi kolmikduublimasin Russell Westbrook on endiselt OKC hingeks, siis ei ole ilmselt enam kellelgi kahtlust, et George on meeskonna parim mängija. Kohati on tema statistika isegi meenutamas Kevin Duranti samas tiimis näidatud numbreid!

Paraku on George'i hoogu viimase kuu aja jooksul pidurdanud õlavigastus, mille ulatuse osas täpsemaid andmeid teada ei ole. Mängida ta saab, kuid on selge, et päris nii head hoogu nagu hooaja alguses ta näidata ei suuda - Thunderi õnneks on samal ajal oma efektiivsust pisut parandanud Westbrook, kelle viskeprotsendid olid hooaja esimesel poolel lausa katastroofilised.

Võtmemängijaks on selles seerias aga ehk hoopis OKC tsenter Steven Adams, kellel on võimalik Nurkići puudumisel korvialune enda omaks teha ning Kanter ja Collins lõunasöögiks ära süüa.

Põnev fakt: Põhihooaja jooksul kohtuti neli korda ning iga kord jäi peale Thunder, kusjuures Paul George viskas neid kohtumistes 37, 36, 47 ja 32 punkti.

Ennustus: 1:4. Thunder vaatab üle eelmise hooaja Pelicans-Blazersi seeria videod ning sammub edasi. Päris kuivale Blazers ei jää, ent esimese ringi järel ootab neid ikkagi puhkus. Kahju - tegelikult on tegu sümpaatse tiimiga.

Rudy Gobertil tuleb hakata James Hardenit takistama

Houston Rockets (4.) - Utah Jazz (5.)

Esimese ringi ehk isegi huvitavaim vastasseis peetakse Rocketsi ja Jazzi vahel. Hoolimata neljandast asetusest peetakse Rocketsit Warriorsi kõige reaalsemaks ohustajaks, kuid esmalt tuleb Houstonil avaringist edasi saada. Eelmisel hooajal läksid needsamad tiimid vastamisi teises ringis ning toona jäi 4:1 peale Rockets. Vastamisi lähevad kaks meeskonda, kes lõpetasid põhihooaja väga tugevalt: tähtede mängu järel oli Rocketsi võitude-kaotuste saldo (20-5) NBA parim, Jazzi 18-6 oli kolmandal kohal.

Selle ajaga võrreldes pole meeskondades väga suuri muudatusi toimunud - välja tasub aga tuua James Hardeni veel paremaks saamise ning Rocketsi kaitse pisut nõrgemaks jäämise. Harden näitas põhihooaja jooksul pidevalt, et ta võib olla sisuliselt pidurdamatu ning kogu meeskonna sisuliselt üksi selga võtta - keskmiselt viskas ta hooaja jooksul 36,1 punkti mängus. Viimati suutis nii suure näitajani jõuda Michael Jordan ning sedagi 32 aastat tagasi. Rocketsi puhul ongi play-off'is küsimuseks tervis: kas Hardeni paagis on sedavõrd suure koormusega põhihooaja järel veel ka play-off'iks midagi järel? Kas eelmisel aastal väga valusal hetkel viga saanud Chris Paul peab seekord lõpuni vastu? Poleks tema mullu konverentsi finaalis vigastada saanud, oleks Houston ilmselt Warriorsi seljatanud...

Utah' tugevuseks on eelkõige kaitsemäng - Rudy Gobert ja Derrick Favors on võimelised korvialuse sisuliselt lukku keerama, kuid Hardenit täielikult pidurdada ei suuda isegi nemad. Edu jaoks tuleb neil eelkõige rünnakul oma asjad hästi ära teha - see tähendab, et eelkõige tuleb oma visked sisse visata Donovan Mitchellil ja Joe Inglesil, aga ka Ricky Rubiol ja Kyle Korveril.

Põnev fakt: Ilmselt katab suure osa ajast Hardenit ääremängija Royce O'Neale, kelle karjäär on kulgenud huvitavaid teid pidi: kolm hooaega tagasi esindas ta Siim-Sander Vene praegust koduklubi Gran Canariat, seejärel jõudis aga lepingu sõlmida Kaunase Žalgirisega, kuid lahkus sealt mängugi mängimata otse Jazzi ridadesse.

Ennustus: 4:2. Jazz on hästi juhendatud tark meeskond, kes võib vabalt seeria pikaks venitada, ent Rocketsil on James Harden ja sellest võib sageli piisata.

IDAKONVERENTS

Kes peataks Giannise?

Milwaukee Bucks (1.) - Detroit Pistons (8.)

Milwaukee hooaeg on olnud nende fännide jaoks seni lausa imeline: uus peatreener Mike Budenholzer seadis sisse süsteemi, mis toetab tiimi liidri ja peamise MVP kandidaadi Giannis Antetokounmpo tugevusi ja aitab peita tema ainsat nõrka külge, kaugviskeid. Viskajast tsenter Brook Lopez oli suve üks paremaid täiendusi üldse, sest sobib Bucksi süsteemi nagu valatult, samal ajal näitab Giannis statistikat, mida võrreldakse õigustatult Shaquille O'Neali paremate päevadega, kusjuures kreeklane ei mängi mitte tsentrit, vaid sisuliselt mängujuhist äärt.

Ainsaks väikeseks küsimuseks on Bucksi puhul olnud vigastused - viimastel nädalatel on mitmeid põhimehi seganud pisikesed hädad, ent tervena püsides ollakse kindlasti idas väga kõvad pretendendid.

Pistonsist pole selle seeria kontekstis mõtet liiga palju rääkida - idakonverents lihtsalt on kvaliteedi mõttes natuke õhem kui lääs, mis tähendab, et play-off'i pääsevad ka meeskonnad, kes läänes sellest unistadagi ei julgeks. Detroiti mäng käib ümber Blake Griffini ja Andre Drummondi, kuid nende kõrval jääb meeskond pisut sisutühjaks - pealegi on Griffini tervis väikese põlvehäda tõttu küsimärgiks. Kui panustada ühele seeriale, mis lõpeb kuivalt, siis just sellele.

Põnev fakt: Milwaukee võitis põhihooajal kõik neli omavahelist mängu, sealjuures keskmiselt lausa 15 punktiga.

Ennustus: 4:0. Bucksil ei tohiks siin probleeme tekkida.

Kas Magic suudab eesotsas Nikola Vuceviciga Raptorsile probleeme valmistada?

Toronto Raptors (2.) - Orlando Magic (7.)

Toronto hooaeg on olnud mõneti suhteliselt kummaline: suvel hangiti endale Kawhi Leonard, kellest saab tänavuse hooaja järel vabaagent. Palju on sahistatud, et Leonard võib siirduda LA Clippersisse - kas Raptors suutis aasta jooksul piisavalt tõestada, et Leonard võiks NBA ainsasse Kanada meeskonda jääda? Eelmisel aastal kummalise reievigastusega kimpus olnud Leonard sai põhihooaega võtta rahulikult, tehes kaasa vai 60 kohtumises. Kui ta mängis, oli ta aga suurepärane: keskmiselt viskas ta 26,6 punkti mängus ning oli ka kaitses oma tuntud tasemel.

Leonardi kohatisel puudumisel on jõuliselt esile tõusnud 25-aastane kamerunlane Pascal Siakam, kellest saab kõigi eelduste kohaselt selle hooaja enim arenenud mängija. Kogemust Raptorsil on - Kyle Lowry on tiimis juba vana tegija, ent hooaja keskel lisati tiimi ka kogu senise karjääri Memphises mänginud Marc Gasol, kes saab Orlando vastu korvi all korralikult Nikola Vuceviciga madistada. Nüüd, mil LeBron Jamesi enam idakonverentsis (ega üldse play-off'is!) ei ole, saab Raptors julgelt vähemalt finaalipääsust mõelda. Kõik eeldused selleks peaksid igatahes olemas olema.

Magic on küll idakonverentsis alles seitsmenda asetusega ning nende play-off'i pääs oli väike üllatus, ent omapärasel kombel on nad tänavusel hooajal suutnud just suurte ja tugevate meeskondade vastu üllatavalt palju võita, jäädes tihti hätta just eeldatavalt nõrgemate või omasugustega. Orlando lõpetas hooaja viimasest 13 mängust lausa 11 võiduga, mis tähendab, et hoog on neil sees lausa suurepärane. Ka Raptorsit suudeti neljas omavahelises duellis kaks korda võita, kuid tasub märkida, et Torontol olid mõlemas kaotusmängus mõni oluline mängumees puudu. Kaitses on Orlando hea ning ka Leonardile on Aaron Gordoni näol teoreetiliselt võimalik vastu panna päris huvitav kaitsja.

Põnev fakt: Ei maksa unustada, et Magicu ridades tegi sel hooajal kaasa veel mullu kevadel BC Kalev/Cramo ridades Eesti meistriks kroonitud Isaiah Briscoe, kes sai aga hooaja teisel poolel vigastada ning play-off'is siiski Magicu ridadesse ei kuulu.

Ennustus: 4:1. Magic napsab kodus ühe mängu ehk ära, aga Raptors läheb siiski kindlalt edasi.

Joel Embiid ja Jarrett Allen - kas selle seeria võtmeduell?

Philadelphia 76ers (3.) - Brooklyn Nets (6.)

Sixersi hooaeg möödus tormiliselt: hooaja jooksul toodi kahe erineva suure vahetustehinguga meeskonda nii Jimmy Butler kui Tobias Harris. Selle tulemusena muutus nende algviisik (Ben Simmons, JJ Redick, Butler, Harris ja Joel Embiid) küll ülivõimsaks, kuid pisut kannatas pingi pikkus, kuid põhiviisiku efektiivsus on suhteliselt lühikese koos mängitud aja kohta olnud lausa imeline. Sixersi edu üldiselt oleneb kõige rohkem Joel Embiidi tervisest - viimasel ajal on teda väike põlvemure pisut seganud, kuid usutavasti ei pea ta seetõttu mänge vahele jätma.

Netsi hooaeg on mõneti sarnaselt Clippersile olnud mõnus feel-good-story: meeskonnast, kellest hooaja eel väga palju ei oodatud, on ühtäkki saanud kuuenda asetusega meeskond ning suurim tänu tuleb mängijate osakonnast selle eest tagamehe D'Angelo Russellile. Paar hooaega tagasi Los Angeles Lakersist sisuliselt üle parda heidetud noormees on ühtäkki leidmas väga head minekut, samal ajal on tema kõrval ka Spencer Dinwiddie ja Caris LeVert hästi esinenud. Ja erinevalt Sixersist on Netsil võimalik uhke olla ka väga korraliku tasemega vahetusmeeste üle.

Kokkuvõttes oleneb palju ilmselt sellest, kuidas saab Netsi noor tsenter Jarrett Allen hakkama Embiidi takistamisega - näiliselt on pisut kogenumal ja füüsiliselt tugevamal Embiidil seal suur eelis ning Sixers on varmas seda ära kasutama.

Põnev fakt: Nets võitis eelmisel kolmel hooajal keskmiselt vaid 23 mängu, ent hüppas tänavu suisa 42 võidu peale ning jõudis esimest korda pärast 2015. aastat play-off'i.

Ennustus: 4:1. Nulliringi ennustamine oleks ilmselt Netsi alahindamine, aga Sixersi kvaliteet ja tasapisi kogunevad kogemused peaksid siin ikkagi kindlalt peale jääma.

Kyrie Irvingu käes on Celticsi edasipääsu võtmed

Boston Celtics (4.) - Indiana Pacers (5.)

Boston Celticsi käekäik on NBA-d kajastavas meedias olnud kogu hooaja jooksul üks suuremaid jututeemasid. Eelmisel hooajal ilma vigastatud Kyrie Irvingu ja Gordon Haywardita noorte meeste toel NBA finaali lävele jõudnud meeskonnalt oodati tänavu suisa domineerimist, ent reaalsus pole sugugi nii lihtne olnud: peatreener Brad Stevens on pidanud väga palju erinevate viisikutega katsetama, sest õige koosluse leidmine on osutunud oodatust palju raskemaks. Eelmisel kevadel säranud Jayson Tatum ja Jaylen Brown ei ole enam niivõrd head olnud, samal ajal hõljub meeskonna kohal suur küsimus: kas Kyrie Irving otsustab suvel lahkuda või mitte? Osalt on kehv sisekliima ilmselt olnud just Irvingu „teene", samal ajal ei saa tema platsipealsetele tegudele midagi ette heita - lisaks korralikule statistikale on tegu olnud kogu NBA ühe külmaverelisema otsustavate hetkede mängumehega.

Ebastabiilsus on Celticsi puhul selgelt märksõnaks olnud ning selle ehtsaim näide on Gordon Hayward - eelmise hooaja esimeses mängus jalaluu murdnud ning kogu aasta väljas olnud mees ei ole veel päris vigastuseelset hoogu leidnud, kuigi märke sellest on aeg-ajalt näha. Üks meeskonna hingi, kaitsespets Marcus Smart jääb küljelihasevigastuse tõttu jääb küll esimesest kahest play-off voorust eemale, kuid korvialune duo Aron Baynes - Al Horford on hooaja lõpus leidnud väga hea mineku ning on kaitses pakkunud väga head varianti ning neid võib Pacersi vastu platsile oodata küll, sest ka Indianale sobib mängida kahe pikaga viisikus, kus platsil on korraga nii Myles Turner kui Domantas Sabonis.

Pacers oli hooaja alguses kindlalt ülejäänud idakonverentsi tugeva neliku masti meeskond, paraku vajutas nende aastale pitseri liidri Victor Oladipo vigastus. Kuigi Oladipota on tegelikult võrdlemisi hästi hakkama saadud, läheb ilma temata ilmselt play-off'is raskeks - Pacersil lihtsalt napib neid mehi, kellelt otsustavatel minutitel skooritegemist oodata. Bojan Bogdanović on küll suurepärane mängija, kuid mitte päris Oladipo masti. Indianale sobib mängutempot alla tõmmata ning seeläbi kaitse võimalikult lukku keerata, kuid pikas seerias peaks Celticsi kvaliteet siiski peale jääma - sealt edasi võib Bostonil aga juba keeruliseks minna.

Põnev fakt: Pacers lasi endale sel põhihooajal keskmiselt mängus visata kõige vähem punkte (104,7), kaitsereitingu poolest oldi Bucksi ja Jazzi järel kolmandal kohal (105,9).

Ennustus: 4:2. Boston ei suuda oma probleeme play-off'i tulles ühe hetkega ära kaotada ning distsiplineeritud Pacers on võimeline mõne mängu võitma ka ilma Oladipota, ent pikka pidu neil ei tule.