Clevelandi korvpallimessias naases koju, et algatada enda pärandis uus peatükk

 (13)
He's Coming Home
Cavaliers legend JamesScanpix

Ookeanitaguses NBA korvpalliliigas kaks meistritiitlit ja neli liiga kõige väärtuslikuma mängija tiitlit pälvinud LeBron James on tagasi kodus, Cleveland Cavaliersi meeskonnas. Valmis muutma kogu liigat, vähemalt Idakonverentsis.

Sirgumine Clevelandis ja reaalsuse mõistmine

James sündis Akronis, Ohios ja pidi juba noore poisikesena harjuma meedia tähelepanuga. Keskkoolilapsena nimetati Jamesi „Äravalituks“. Koos mängujuhi Sebastian Telfairiga olid nad liiga tulevik, lootus ja unistus. 2003. aasta draftipäeval ei pilgutanud ükski korvpallisõber silmagi, kui kuulis, et Cavaliers valib esimesena 18-aastase Jamesi. Seevastu järgmine valik – Darko Milicic – pani mõne eksperdi pead vangutama. Jamesile ja Milicicile järgnesid kolledžikorvpalli eredaimad tähed Carmelo Anthony, Dwyane Wade ja Chris Bosh. 

Läbi aegade üheks parimaks draftiks tituleeritud aastakäigul jõudsid NBA liigasse nimekamatest meestest veel eelmisel hooajal lehma ostnud Chris Kaman, suur tööhobune David West, Pisivigastuste Jumal Kirk Hinrich, marihuaana tarvitamise president Josh Howard, kolmestespetsialist ja Ashton Kutcheri teisik Kyle Korver, Prantsuse fenomen ja baguette’i kirglik austaja Boris Diaw ja „minu-põrnitsus-viib-meid-võidule“ tsenter Kendrick Perkins.

Clevelandi spordiau päästjana viis James Cavaliersi pärast kahte esimest hooaega liigas juba play-off’i. (Cavaliersi teine suurlootus Kyrie Irving pole seda kolme hooajaga veel suutnud. Minnesota Timberwolvesi staar Kevin Love ootab enda play-off teekonda juba neli aastat.) Lisaks sai Jamesist pärast 2006-2007 hooaega NBA kõige noorem mängija, kes visanud põhihooajal keskmiselt üle 30 punkti mängus (hiljem lõi selle rekordi üle Oklahoma City Thunderi lemmiklaps Kevin Durant). Mitmed spordiajakirjanikud on hiljem väitnud, et Jamesi ilmajätmine MVP auhinnast tol hoojal oli piinlik. Ometi, ei saa väita, et Kanadast pärit legendaarne mängujuht Steve Nash seitse aastat tagasi seda ei väärinuks.

Seotud lood:

2007. aasta play-off’ides jäädvustas James end uskumatu esitusega igaveseks Cavaliersi mällu. Idakonverentsi finaali viiendas mängus Detroit Pistonsi vastu viskas James 29 punkti enda meeskonna viimasest 30-st punktist, sealhulgas võidukorvi kaks sekundit enne lõpuvilet. Ma kordan, 29. 

Ta lõpetas mängu suurepäraste statistiliste numbritega (48 punkti, 9 lauda, 7 resultatiivset söötu), kuid kõige tähelepanuväärsem tunnustus Jamesi jaoks oli pääs NBA finaali ja Michael Jordani aegses Chicago Bullsis mänginud snaipri Steve Kerri väide, et Jamesi esitus oli „Jordani vääriline“. Finaalis tuli Jamesi vastu kogenud San Antonio Spurs, kes ei andnud õhukese meeskonnaga Cavaliersile mingit võimalust.

Nii ka edaspidi. Clevelandi ebakompetentne juhtkond suutis aastate jooksul tuua Jamesile appi parimatel juhtudel Mo Williamsi ja liiga vana Shaquille O’Neali. Samal ajal tõstis Idakonverentsis pead Boston Celticsi Suur Kolmik (Kevin Garnett, Paul Pierce ja Ray Allen), mis muutus ajapikku Nelikuks (Rajon Rondo arenes eliitmängujuhiks). James teadis, et Clevelandis ta lähiajal tiitlit üksi ei suuda võita, kui kõrval pole ühtainsatki eliitmängijat.

Võib vaid spekuleerida, kas Dwyane Wade ja Chris Bosh olid omavahel ühenduses juba Pekingi olümpial, rääkimas üheskoos tiitlite võitmisest. Wade’il oli 2008. aastaks sõrmus olemas, Bosh ja James piinlesid väikeklubide lõksudes.

Otsus ja järelkaja

2010. aastal sündis kurikuulus tv-show „Otsus“, kus James teatas, et viib oma talendid Miamisse. Ühinemaks ikka Wade’i ja Boshiga. Me kritiseerisime teda. Clevelandi fännid põletasid särke (vaesed emad, kes peavad õmblema auke tagasi). Me väitsime, et ta on argpüks, kes ei suuda ilma suurepäraste abijõududeta tiitlit võita. Siinkohal tekib küsimus, kes on seda suutnud?

Kõige lähemale on jõudnud sellisele saavutusele Allen „The Answer“ Iverson. Ja isegi temas polnud piisavalt Vastust, et Kobe Bryanti ja Shaquille O’Neali Lakersile vastu saada. Sul läheb vaja abimehi. Jordanil olid Pippen ja Rodman. Hakeem Olajuwonil oli Clyde Drexler. Gregg Popovichil olid Tim Duncan, David Robinson, Manu Ginobili ja hiljem ka Tony Parker. Detroit Pistonsil suurepärane algviisik eesotsas Chauncey Billupsi, Rasheed Wallace’i ja Ben Wallace’iga. Isegi „Dirki meeskonnaks“ tituleeritud 2011. aasta Mavericksi meeskonnal oli vägagi arvestatav tsenter Tyson Chandler, maatriks nimega Shawn Marion ja ideaalne energiasüst Jason Terry. Ei saa eirata ka Mavericki geniaalset peatreenerit, Rick Carlisle’i.

Kuid me ei hoolinud sellest ja lasime emotsioonidel end vallutada. Ausalt öeldes, ma pole kunagi näinud niivõrd kritiseeritud sportlast nagu LeBron James. Ta füüsiline võimsus ja haip on nii erakordne, et ainsad sportlased, kes tulevad samas pildis esile, domineerides ajastuid, on Wilt Chamberlain (kes oli samuti kriitikute armuobjekt) ja Michael Jordan. 

James võitis Miamis kaks meistritiitlit, muutes enda imagot ja küpsedes liidriks. Ta vajas muutust. Sports Illustratedi eksklusiivartiklis meenutab James, kuidas talle meeldis olla „suurem vend“ Mario Chalmersile. Clevelandis me seda ei näinud, jälgisime fenomeni, kes püüdis üksi läbi tule ja väävli võita meistritiitlit. Miami Heati minek oli Jamesi jaoks parim sündmus, mis võimaldas tal areneda edasi korvpalluri, reklaaminäo, mehe ja abikaasana.

Heatist lahkumine oli Otsuse vastand. Tänulik, ülevaatlik ja selgitav artikkel vastukaaluks tv-šõule. James teadis, kuidas käituda. Ei mingeid pressikonverentse. Kõik suhtlused käisid läbi agendi Rich Pauli. Meedia janunes info järele ja lõi mitukümmend fantaasial ning tühistel faktidel põhinevat pealkirja, kuid James püsis vait. Üks artikkel meedias, üks sõnum maailmale, nullilähedaselt draamat.

Võib vaielda, et James kuulub juba pärast Heati aastaid NBA kümne parima mängija sekka, ehk isegi viie. Juba üksainus tiitel Clevelandis viiks ta maine tõenäoliselt NBA „Rushmore’i mäele“, kus kedagi enam isegi ei huvitaks, et ta on võitnud „vaid“ kolm meistritiitlit Jordani kuue vastu. Ta pärand ja teekond jääks igavesti korvpalli ajalukku. Tegelikult...unustage see lause, jääb juba täna.

Minevikuga leppimine ja edasi pürgimine

Cavaliersi omaniku Dan Gilberti vihakiri pärast Jamesi lahkumist oli rumalus, kuid NBA parim mängija praegusel ajastul (tõele au andes, Kevin Durant on jõudnud Jamesi tasemele järgi, ehkki ta mängustiil on erinev) vaatas emotsioonidest mööda. Istuti maha nagu mehed muiste ja räägiti omavahel vana vimm maha. Oletan, et järgnevate aastate jooksul ei julge Gilbert enam ühtki halba sõna võtta Jamesi kohta. Võrdluseks - Miami Heati omanik Micky Arison ütles Jamesi teate peale vaid, et "ta on pettunud, kuid tänab südamest LeBroni nelja aasta eest Miamis". Heati peamänedžer Pat Riley sekundeeris.

Mis saab edasi? Cavaliersi mängujuht ja 2011. aasta drafti esivalik Kyrie Irving sõlmis meeskonnaga uue hiigellepingu viieks aastaks. Tundub, et Irvingu ja tsentri Anderson Varejao jäämine Cavaliersi on kaks ainsat kindlat fakti, mida saab praegu seostada Cavaliersi tulevikuga. Teiste noorte saatus on veel lahtine. Vähemalt seniks, kuni turul on saadaval suur äär Kevin Love.

Viimati oli NELI drafti esivalikut ühes meeskonnas koos peaaegu 20 aastat tagasi, Los Angeles Lakersis.
Kui Cleveland ei tee tõesti mingeid muutusi ja jätkab tuumikuga James-Irving-Andrew Wiggins-Dion Waiters, levib kahtlus, kas sellest piisab, et saada vastu Indiana Pacersile ja kui Carmelo Anthony peaks nendega liituma, ka Chicago Bullsile?

James on valmis hakkama mentoriks Cavaliersi viimastele drafti esivalikutele, Irvingule ja Kanada poistele, Anthony Bennettile ja Andrew Wigginsile. Cavaliersi „kadunud poeg“ võib õpetada enda hiiglaslikku arsenali lauaaluses võitluses, mida ta on omakorda õppinud (ja tundub, et ainsana oskuslikult ära talletanud-salvestanud lihasmällu) Hakeem Olajuwonilt. Ta võib õpetada Wigginsile, kuidas elatuda kodupubliku energiast ja kasutada enda atleetlikkust. Ta võib juhendada Irvingut, kuidas olla efektiivsem liider ja mängujuht. Ma söön mädarõigast kalamaksaõliga, kui ta ei suuda Bennettile puistada enesekindlust. Lisaks ei saa mööda vaadata faktist, et Cavaliersi juhendab nüüdsest uus peatreener, Euroliiga legend ja viimasel hooajal Tel Avivi Maccabi meistriks viinud David Blatt.

Kuid vaadakem korra passi. James on 29. Ta on 11 hooajaga mänginud üle 1000 korvpallimängu NBA liigas ja koondise eest. Ta viis üksi Clevelandi tippu ja viimasel hooajal Heati eest hoidis üksi ka enda „teise kodu“ meeskonda üleval, kui Wade’i ja Boshi panus vähenes iga hooajaga. Jamesi keha on pidanud taluma kujuteldamatul määral väsimust. Valu. Ta võib veel mängida Cavaliersi eest mitu hooaega, kuid uuringud ja statistika näitab, et James on sammunud esimese astme karjääri videviku suunas.

Kuningas tõestas Miamis, et ta väärib kohta troonil. Nautigem siis valitseja ja kroonprints Duranti tegusid korvpalliväljakul seniks, kuni saame. Jamesi-laadseid atleetlikke geeniuseid, kes näevad KÕIKE korvpalliväljakul, sünnib vaid üks kümnendis.