6 PÄEVA NBA HOOAJA ALGUSENI: Los Angeles Clippersi “nüüd või mitte kunagi” hooaeg
DeAndre Jordani viimase hetke meelemuutus ja Dallas Mavericksiga lepingu sõlmimisest loobumine tähendas, et Clippers alustas eelmist hooaega sisuliselt samas koosseisus nagu eelnevatel hooaegadel. Blake Griffini vigastus vahetult enne aastavahetust pidanuks paranema kuu aja jooksul, kuid Griffin otsustas vahelduseks korvpallile tegeleda ka poksiga ja Toronto ööklubi intsident lõppes parema käe luumurruga. Lõpuks mängis Griffin põhihooajal ainult 35 mängu ja oli play-offideks selgelt kaugel oma parimast tasemest. Esimese ringi seeria neljandas mängus Portland Trailblazersi vastu murdis Chris Paul vaheltlõiget üritades luu parema käe randmes. Mõni hetk hiljem oli põlvevigastusega pingil ka Griffin ja Clippersi hooaeg oli sisuliselt lõppenud. Taaskord ei jõudnud Clippers seatud eesmärgini ja Chris Paul pole jätkuvalt oma karjääri jooksul jõudnud konverentsi finaali.
Ja veel ükskord ei võtnud Clippers suvel mitte midagi ette, et meeskonda muuta. Meeskonda lisandujatest tasuvad märkimist Maureese Speights, Alan Andreson ja Brandon Bass, kuid ükski neist ei hakka meeskonnas võtmerolli mängima. Clippersist on lahkunud Cole Aldrich, Jeff Green, Pablo Prigioni ja C.J. Wilcox. Niisiis näeme me “vana head” Chris Pauli, DeAndre Jordani, Blake Griffini, J.J. Redicku, Jamal Crawfordi Clippersit veel ühe hooaja. Nii Paul kui ka Griffin on järgmisel suvel vabaagendid, seega võib üsna suure kindlusega väita, et uuel hooajal järjekordselt läbi kukkumine jääb sellele kooslusele viimaseks korraks.
Minu arvates on Clippersi suurimaid probleeme see, et peatreeneri ja meeskonna peamänedzeri toolil istub üks ja see sama persoon. Doc Rivers on kahtlemata suurepärane treener, kuid täiesti andetu kõiges muus. Riversi mängijatevalik lähtub valdavalt isiklikest kogemustest meeskonda valitavate mängijatega. Nii on viimaste hooaegade jooksul Clippersist läbi käinud (väikese liialdusega öeldes) pea kõik mehed, keda Rivers Celticsi aegadel Bostonis jõudis treenida, kõik keskpärased mängijad, kes on suutnud Clippersi vastu teha ühe või paar suurepärast mängu ja loomulikult on meeskonnas ka Doc Riversi poeg Austin, kes ilma isa abita NBA-s kindlasti ei mängiks. Naljaga pooleks võib öelda, et suurim takistus Doc Riversi edule Clippersi treenerina on Doc Rivers ise.
Ma ei mõista siiani, miks jäi eelmisel hooajal enne vahetustehingute tähtaja kukkumist tegemata Cavaliersi ja Clippersi vaheline vahetustehing Kevin Love Blake Griffini vastu. Mõlema mehe ja mõlema meeskonna jaoks võinuks tegemist olla suurepärase tehinguga. Cavaliersil on ette näidata meistrisõrmus (küll koos Love`i loodetust kesisema panusega), Clippersil on ette näidata tühjad pihud. Olen üks neist skeptikutest, kes on ühte ja sama stsenaariumit Clippersi puhul näinud juba piisaval arvul kordi, selleks, et uskuda imedesse. Kui Blake Griffin suudab rusikad taskus ja pea kaine hoida ning kui meeskonna liidrid püsivad terved, teeb Clippers 53-55 võiduga põhihooaja aga kukub play-offides välja hiljemalt teises ringis. Lohutuseks Clippersi fännidele võib öelda, et kui see tähendab meeskonnas muutusi ei pruugi seekord tegemist olla raisku läinud hävinguga.
