13 PÄEVA NBA HOOAJA ALGUSENI: Utah Jazzi klassikaline kaitse rünnakule orienteeritud liigas

 (3)
13 PÄEVA NBA HOOAJA ALGUSENI: Utah Jazzi klassikaline kaitse rünnakule orienteeritud liigas
Joe Johnson (nr 6) 3. oktoobril pallivõitluses C.J. McCollumiga.Foto: AP/SCANPIX

"Rünnak võidab mänge, kaitse tiitleid" on tõde, mida NBA analüütikud ja eksperdid on aegade algusest saadik meile pähe tagunud. Kuni üle-eelmise hooajani, kui Warriors vajutas gaasipedaali põhja, tõstis mängutempot ja realiseeris rünnakuid kõrge efektiivsusega.

Eurovisiooni lauluvõistlusel ja NBA-l on üks ühine omadus - edu leiab alati kopeerijaid ja nii on suur osa meeskondadest läinud kaasa uue trendiga, kus mängutempo on kõrge ja viskele üritatakse jõuda enne, kui kaitse on tagasi jõudnud. Üheks suurimaks erandiks on Utah Jazz.

Jazz on jäänud truuks klassikalisele stiilile ja keskmise mängutempo osas ollakse NBA-s 30 meeskonna seas 30. kohal viimased kaks hooaega järjest. Mäng põhineb kaitsel, mitte rünnakul, ja mida inetum mäng, seda rohkem on vett Jazzi veskile.

Utah avas paljude silmad üle-eelmise hooaja teisel poolel, kui 19-33 (võidud-kaotused - toim) alguse järel lõpetati hooaeg 19-11 lõpuspurdiga. Paljud ootasid, et Jazzi lõpuspurt kandub edasi ka 2015/2016 hooaega ja murtakse taas sisse play-off'ide uksest, kuid põhihooaja viimase mängupäevaga sai selgeks, et seda ei juhtu.

Kui varasemalt on Jazzi strateegia olnud koguda endale noori ja andekaid mängijaid ning nende arengu toel minna meeskonnana järjest paremaks, siis sellel suvelt tehti kannapööre. Meeskonnast lahkusid Trevor Booker, Trey Burke, Kendall Marshall, Tibor Pleiss ja draftivalik Taurean Prince. Lisandusid veteranmängijad Joe Johnson, Boris Diaw ning George Hill.

Seotud lood:

Diaw on Spursiga võitnud meistritiitleid ja Johnson on kvaliteetne skoorija, kes aitab Jazzi tihti hätta jäävat rünnakut, kuid kõige olulisem neist kolmest on George Hill. Utah' põhiline probleem viimastel hooaegadel on olnud mängujuhi positsioon ja Hill toob sinna rahu ja oskusi, mis muudab paremaks ka ülejäänud meeste mängu tema ümber. Lisaks veteranidele sai Jazz endale draftis juurde ka kolm noort, Joel Bolomboy, Marcus Paige'i ja Tyronne Wallace'i.

Rudy Gobert (vasakul) ja Gordon Hayward. Foto: AP/SCANPIX

Jazzi vaieldamatuks liidriks on Gordon Hayward, aga tema kohal ripub ka Jazzi jaoks kõige suurem küsimärk. Nimelt on Hayward järgmisel suvel vabaagent ja ta on juba teatanud, et soovib oma turuväärtust testida ning enne suve ta Jazziga lepingut pikendada ei plaani. Paljud spekuleerivad, et Hayward on huvitatud oma karjääri jätkamisest Boston Celticsi särgis, sest Celticsi treeneriks on Haywardi endine ülikoolitreener Brad Stevens. Tõenäoliselt on huvi vastastikune ja Celtics teeb Haywardile pakkumise. Seega on play-off'i jõudmise huvides Hayward kindlasti Utah's hoida.

Kõigele lisaks murdis Hayward mõned päevad tagasi sõrmeluu, mis ta halvemal juhul kalendriaasta lõpuni platsilt eemale võib jätta.

Kaitseidentiteet on Jazzi eelis, sest stiil mida nad harrastavad, on vastastele üldiselt päris harjumatu. Jazz on viimase kahe hooajaga teinud 15-võidulise sammu edasi ning noorte arengu ja lisandunud veteranide toel peaksid nad põhihooaja lõpuks 45+ võiduga olema play-off'i meeskond.

Kuidas Jazzil võiks play-off'is minna, on keeruline ennustada, sest palju sõltub esimese ringi vastasest. San Antonio Spursi vastu jääks Jazz tõenäoliselt hätta, kuid näiteks Warriorsi vastu võib õnnestuda oma taktikat peale suruda ja nii võiks seeria seeria kujuneda palju huvitavamaks, kui arvatakse.

Tyrone Wallace'i drafti valimise hetk ja tutvustus: