Vahest kõige rohkem segavad vett USA ja Hispaania koondiste põlvkondade vahetused, mis lubavad oodata uut tšempionit. Lisaks tuleb neile kahele omistada selgelt nõrgemat koosseisu võrreldes pea et viimase järjestikuse kümne aasta koosseisudega. Nimed, nagu Kemba Walker ja Donovan Mitchell, ei ütle Euroopa lihtsamale kossufännile mitte midagi ning samuti on neid gabariitide ja väliste oskuste poolest võimatu kõrvutada LeBron Jamesi või Kobe Bryantiga.

Vaatamata sellele on tegemist kahe ülikindla USA tugitalaga kogu turniiriks, kes on muu hulgas absoluutsed NBA superstaarid ja statistikaliidrid. Ent USA miinusena võib kindlasti juba ette ära nimetada nende harjumatult lahjat eesliini, kus pole ühtegi superstaari ning kõige tituleeritum sportlane on karjääri jooksul pigem nõrgemate NBA meeskondade põhitsentri piirimail olnud Brook Lopez. Ülejäänud eesliini mängijad on valdavalt 23–25 aastat vanad ning alles peavad NBA-s ja koondises pildile ronima.

MM-i eelsete sõprusmängude puhul jäi selgelt silma, et USA mängust on puudu element, millega varasemalt kõik põlvili suruti – kõva surve pallile ning üliefektiivsed vasturünnakud. See on olnud üks element, mille vastu ei ole varasemalt hakkama saanud ükski Euroopa meeskond, ning on teada fakt, et muus osas on nii mitmedki tiimid suutelised USA-ga ühtses tempos skoorima.

Hoopis tõsisem probleem vaevab aga kümnendi parimat Euroopa meeskonda Hispaaniat, kelle täisjõus superstaarid on olnud vigastustega kimpus ja pole seetõttu suutnud kõige eredamaid esitlusi näidata, lisaks jäävad mitu olulist meest eri põhjustel MM-ile tulemata. Seega tekib küsimus, kas uue põlvkonna vendade duo ehk vennad Hernangómezid üldse suudavadki tippkonkurentsis sellel tasemel mängida, on nad ju NBA-s selgelt rollimängijad.

Teisalt on aga Hispaania oma ühtluselt ja kvaliteedilt endiselt Euroopas vaieldamatu esikolmiku sats ning selle kinnituseks on ka seniste sõprusmängude tulemused, mis näitavad, et meeskonda veavad Ricky Rubio ja Marc Gasol, neid abistavad oma tagasihoidlikumas uues vormis aga Rudy Fernández ning Sergio Llull. Kõik on justkui pealtnäha tasakaalus – liidrid NBA-st, tugevad esiviisikustaarid Euroopast ning „kohe kooruvad” NBA staarid Hernangómezid, kes Leedu ja Elevandiluuranniku meeskondade peal end tõeliselt välja elasid.

Jaga
Kommentaarid