DELFI KREEKAS | Indrek Visnapuu: Meil on üht-teist uut. Loodame, et see vastast üllatab
Eesti meeste korvpallikoondis kohtub homme võõrsil maailmameistrivõistluste valikmängus 2006. aasta MM-hõbeda Kreekaga. Uurisime koondise abitreeneri Indrek Visnapuu käest taustainfot, mis võiks anda huvilistele aimu, mida oodata.
Indrek, sel korral on vastase kohta vist lihtsam eeltööd teha kui esimeses koondisemängude aknas, sest mingid mängud on valiksarjas ikkagi peetud.
Mingis mõttes kindlasti. Vähemalt on väiksem hulk nimesid teada, kellest valik tehakse. Iisraeli mäng oli ikka väga suur müstika, kust ja kuidas infot koguda. Teisest küljest see akende süsteem annab võimaluse kavaldamiseks küll ja veel. Igaks aknaks võib võtta uue strateegia - uued liikumised, uue kaitsestrateegia. Loomulikult seda tehakse ka lähtuvalt vastasest, aga eelkõige tuleb oma sats saada ühtselt tegutsema. Igal koondisel on võimalus kolm päeva trenni teha ja siis kaks päeva mängida.
Seega, omade asjade paikasaamine on pigem tähtsam, kui vastase detailne analüüs?
Ideaalis saadakse omad asjad hästi paika ja siis veel vastase kohta mingisugused väga head detailid, tänu millele suudad nende relvasid maha võtta. Reaalsus on ikkagi see, et mängijad tulevad erinevatest klubidest kokku, kas tuletad vanu asju meelde või võtad midagi uut, siis kolmest päevast jääb tegelikult ikkagi väheks. Ja kui hakata veel vastase asju nullima... Eelkõige sõltub eelinfo ja taustainfo vajadus konkreetselt mängijast. Kui palju ta suudab seda kasutada ja kui palju ta oskab seda kasutada. Kui nüüd hakata pähe tampima mingisuguseid vastase asju, selleks liigselt energiat kulutades, siis võib-olla tähtsad asjad – joosta, põrgatada, pall korvi visata – jäävad selle arvelt tegemata. Mis kasu sellest siis on, kui sa vastase asja tead?
Kas Eesti ka praeguses aknas kavaldab? Koosseis on võrreldes novembriga meil olude sunnil muutunud.
Meil ei ole täpselt sama plaan ja sama kava, nagu oli esimeses aknas. Meil on ühtteist uut. Kas seda nüüd kavaldamiseks saab nimetada, aga loomulikult loodame, et see vastast üllatab.
Muudatused on seotud Rain Veidemani puudumisega?
Ei, ma ei ütleks nii. Loomulikult tema rolli peab keegi üle võtma, aga otseses plaanis ei ole muudatused Veidemani pärast tehtud.
Kui mängitav Kreeka koondis tundub? Teame, et Euroliiga klubide mehed meie vastu väljakule ei tule.
Ikka on mängitav. Samas on selge, et Kreeka on suurte traditsioonidega korvpalliriik ja neil jätkub häid mängijaid piisavalt, ka ilma Euroliiga meesteta. Eks kodus tunnevad nad end eriti kindlalt.
Kas sa oled kreeklaste mängus avastanud ka mõne nõrga koha, millele me saaks suruda?
Eks kindlasti on nende mängus kusagil nõrgem lüli, aga üldjoontes on neil kõik vajalik arsenal olemas. Ma mõtlen eelkõige jsut rünnaku poolt. Korvi all on nii liikuv mängija, kes suudab ka eemalt visata, on ka selline karu, kes müttab korvi aluses tsoonis. On pikemad vennad, kes panevad eemalt, on läbimurdjad, on selline vastik number kolm, kes tahab selg ees mängida ja on agressiivne. Kõik kohad on täidetud. Kõige rohkem kaotavad nad Euroliiga meeste puudumisel mängujuhi kohal. Tagaliinis on küll oskustega mängijad, aga sellist ekstra taset, nagu Nick Calathesel ja Vassilis Spanoulisel neil pole.
Nii, et meie šanss on häirida võimalikult oskuslikult vastaste mängu ülesehitamist?
Nende mängujoonis on väga lihtne. Tohutut juhtimist ei olegi seal vaja. Pall õigesse kohta ja seal on juba sellise kvaliteediga tegevused, et pole vahet. Ja ei maksa aru saada, et praegused tagamängijad pole tasemel, kindlasti on. Aga nad ei suuda võrreldes Euroliiga meestega teisi niivõrd paremaks teha. Aura kogu võistkonna üle pole neil niivõrd hea.
See on meie jaoks ikkagi boonus, et Kreekal on meie vastu Euroliiga mängijad puudu? Tõenäoliselt kaks päeva hiljem Suurbritannia vastu on nad rivis.
Ma arvan, et me ei peaks sellega oma pead vaevama. On need, kes on. Loomulikult Ateena Panathinaikose ja Pireause Olympiakose mehed on individuaalses plaanis võttes kvaliteetsemad, aga kui hästi neid suudetaks kokku mängima panna, seda me ei tea.
