SUURED GRAAFIKUD: Mis on Tartu eelis Kalev/Cramo ees? Milles on TTÜ kogu korvpalliliiga parim?

 (6)
BC Kalev Cramo vs TÜ 31.03.17
Sten Sokk Tartu Ülikooli mängijate piiramisrõngasFoto: Argo Ingver

Alexela korvpalli meistriliiga põhiturniir sai eelmisel nädalal võitlusliku lõpu ning aeg on sobiv statistilisteks kokkuvõteteks. Milline meeskond näitas kõige kiiremat ja kõige efektiivsemat mängu? Kellel on parim kaitse, kellel parim rünnak? Kes võitleb kõige edukamalt lauas, kes aga kaotab kõige rohkem palli?

Delfi Sport toob põneva statistika ilmestamiseks lugejateni kuus interaktiivset graafikut, mis näitavad hästi ära meistriliiga tiimide võistkondlikud tendentsid.

Tekstis ja graafikutes kasutatud terminite seletused leiab artikli lõpust.

Esimesel graafikul on välja toodud meeskondade mängutempo ning efektiivsused nii rünnakul kui kaitses. Oodatult troonivad neid tabeleid meie kaks tippmeeskonda, BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool, kes harrastavad kõige kiiremat mängu ning on ülekaalukalt parimad nii kaitses kui rünnakul. Sealjuures on tartlased pealinlastest kaitses märksa paremad, kuid rünnakul on efektiivsemad kalevlased.

Seotud lood:

Lauavõitluse graafikul on esmalt välja toodud ründe- ja kaitselauaprotsentide võrdlus ning seejärel ka lauavõitluse üldine pingerida. Selles vallas domineerib selgelt Tartu Ülikool, kelle pikad mängijad on nende andmete järgi lauavõitluses kõige osavamad. Samal ajal tuleb arvestada, et teisel kohal olevad kalevlased mängisid oma põhihooaja mängudest suurema osakaalu just Tartu vastu (neli mängu 18-st), Ülikool pidas aga rohkem mänge ka teiste võistkondadega (kokku 24 mängu). Keskmiselt kaotavad lauavõitluse oma mängudes viis võistkonda üheksast.

Viskeprotsentide graafikul on kõigepealt näidatud meeskondade väljakult tehtud visete protsent kahe- ja kolmepunktivisete lõikes, seejärel aga ka visete efektiivsus kahe keerulisema statistikameetodi abiga. Siin näeme ka ära, miks on Kalev/Cramo rünnak Tartu Ülikooli omast efektiivsem - nende visked on paremini valitud ning täpsemad. Üllataval kombel jääb põhihooaja kolmas meeskonda Rapla selles vallas alla nii Pärnu Sadamale, TTÜ-le kui ka Valga-Valkale.

Vabavisete kategoorias kergitas TTÜ kindlale esikohale tõsiasi, et kaks nende põhilist vabaviskejoonele pääsejat, Sten Olmre ja Toomas Raadik, on sealt suurepärase tabavusega.

Korvisöötude ja pallikaotuste graafik räägib nii mõndagi meeskondade mängustiili kohta, lisaks näitab ära ka selle, kui hästi tiimid palliga ümber käivad. Kuigi Pärnu ja Valga sissevisetele eelneb korvisööt tipptiimidest suurema tõenäosusega, viskavad Kalev ja Tartu niivõrd palju sagedamini sisse, et resultatiivseid passe esineb koguarvude mõttes nende mängus ikkagi rohkem. Kõige individuaalsemaid rünnakulahendusi näeb selle graafiku järgi TTÜ esituses.

Ainsa meeskonnana tegi lõppenud hooajal korvisöötudest enam pallikaotusi G4S Noorteliiga. Võrdluseks: NBAs on hetkel kaks tiimi, kes on korvisööte kirja saanud pallikaotustest kaks korda enam.

Eelmise hooajaga võrreldes on kõige suurem muutus meeskondade mängutempos, mis on kollektiivselt läinud märgatavalt aeglasemaks. Samuti on paranenud kaitse-, aga vähenenud ründereitingud ja muud rünnaku efektiivsuse näitajad - kas see näitab kaitsemängu paremat taset või rünnakute taseme langust, on juba igaühe enda otsustada.

Terminid:

Mängutempo - ühe meeskonna keskmine rünnakute arv mängu jooksul. Rünnak lõpeb väljakult visatud korviga või tabatud viimase vabaviskega, pallikaotusega, vastase kaitselauaga või veerandi lõppemisega. Meistriliiga meeskonnad tegid lõppenud põhiturniiril keskmiselt ühe mängu jooksul 75,72 rünnakut.

Kaitsereiting - ühele meeskonnale vastase poolt visatud keskmine punktide arv 100 rünnaku kohta. Näitab meeskonna kaitsemängu efektiivsust; mida väiksem on reiting, seda parem on meeskonna kaitse.

Ründereiting - ühe meeskonna poolt visatud keskmine punktide arv 100 rünnaku kohta. Näitab meeskonna ründemängu efektiivsust; mida suurem on reiting, seda parem on meeskonna rünnak.

Lõppreiting - ründereiting miinus kaitsereiting. Positiivne reiting näitab, mitme punktiga meeskond keskmiselt vastased 100 rünnaku kohta üle mängib; negatiivne reiting näitab, mitme punktiga meeskond keskmiselt vastasele 100 rünnaku kohta alla jääb.

Tegelik pealeviskeprotsent (effective field goal percentage) - meeskonna väljakult tehtud visete protsendinäitaja, mis arvestab sisse ka tõsiasja, et tabatud kolmepunktivise on suurema väärtusega kui kahepunktivise.

Tõeline viskeprotsent (true shooting percentage) - meeskonna tehtud visete efektiivsuse näitaja, mis arvestab lisaks väljakult tehtud visetele sisse ka vabavisked.

Kaitselauaprotsent - näitab, kui suure osa võimalikest kaitselauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab.

Ründelauaprotsent - näitab, kui suure osa võimalikest ründelauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab.

Lauaprotsent - näitab, kui suure osa kõikidest võimalikest lauapallidest meeskond keskmiselt kätte saab.

Resultatiivsete söötude protsent - näitab, mitmele protsendile meeskonna väljakult tabatud visetest eelnes resultatiivne sööt.

Resultatiivsete söötude reiting - näitab, kui mitu protsenti meeskonna rünnakutest lõpeb resultatiivse sööduga.

Pallikaotuste reiting - näitab, kui mitu protsenti meeskonna rünnakutest lõpeb pallikaotusega.

Resultatiivsete söötude ja pallikaotuste suhe - näitab, mitu resultatiivset söötu andis meeskond keskmiselt ühe pallikaotuse kohta.