Uues Basketballis: Rait-Riivo Laane, vana kooli mängujuhina Kreekas
Juuni-juuli Basketballi numbris vestles Laanega Siim Semiskar. Ajakiri on lettidel alates homsest (neljapäev). Leiab ka kõigi meie koondiste koosseisud, U18 temaatikat, põhjaliku Kalev/Cramo hooaja analüüsi (Alar Varrak), üllatusloo Islandilt ja palju muud.
* * *
Laane meenutas, et kontakt Ethnikose meeskonnaga tekkis tänu agendile, kellega tema Kreeka koostööpartner võttis ühendust ja tundis huvi. „Selleks ajaks olin TTÜga juba alustanud hooajaks ettevalmistumist. Kogu protsess käis kiirelt. See oli septembri lõpus ja ma polnud ainus, kes klubil sõelal oli. Kaks-kolm päeva anti otsustamiseks aega ja kohal ma olingi.
Mäletan, et lendasin Tallinnast öösel minema ja kell viis hommikul jõudsin kohale. Sel hetkel ei osanud veel midagi mõelda, aga olin kindel, et tuleb võimalusest kinni haarata. Seal oli umbes 30 kraadi sooja ja esimeses trennis lõi kohe hirmus palavus näkku. Uue mehena uues kohas oli kerge pinge ka peal, kõik ju jälgisid mind,“ kirjeldas mängujuht oma esimesi hetki Kreekas.
/-/ Eesti koondise kandidaat jäi 30 kohtumisest kerge vigastuse tõttu vaid ühes pealtvaatajaks ja kogus lõpuks keskmiselt 29,3 mänguminutit. „Kui veebruaris sai meil teine mängujuht vigastada, läks minu minutite arv korraks väga suureks. Õnneks olin Eestis harjunud mängima ka kaks mängu nädalas ja sain koormusega hakkama,“ selgitas kõigis mängitud matšides avaviisikus alustanud eestlane.
Stabiilsed ja rohked mänguminutid mõjusid meie tagamehele hästi, sest statistika oli Laanel esimese välishooaja kohta väga korralik. Punkte kogunes keskmiselt 10,6; resultatiivseid sööte neli; lauapalle kolm; vaheltlõikeid 1,4 ja pallikaotusi 2,1. Visketabavus kahepunktivisetel oli 49%, kolmestel väga korralik 39,8% ja vabavisetel 83,5%.
Enda sõnul arenes Laane mängijana kõige rohkem just üks-üks-mängus, kuna meeskonna taktikalises plaanis oli sellel väga oluline roll. „Paranes ka skoori tegemise pool. Kui alguses treener mult seda ei nõudnud, siis hiljem vaadati, et jään isegi liiga passiivseks ja söödan liiga palju. Teisel poolaastal läks asi paremini tasakaalu.“
/-/ Publikut käis Ethnikose mängudel keskeltläbi pool tuhat inimest mängu kohta, kuid derbikohtumisteks pakiti saal täiesti täis. Ametlikult mahutas nende mängupaik 1100 pealtvaatajat, kuid Laane sõnul oleks see arv pidanud olema 300‒400 võrra väiksem.
„Saali ühes otsas oli vastasmeeskonna fännide tribüün ja see oli pooltel kordadel täiesti tühi, sest kaugemalt fänne reeglina ei tulnud. Möllu ikka tehti ja ühes mängus läksid kohtunikud poole mängu pealt riietusruumi peitu. Meil oli väike saal, publik oli väga lähedal ja eks seal ebaviisakusi karjuti,“ meenutas mängujuht.
Eesti mängumehel õnnestus paaril korral ka tänaval klubi poolehoidjatele silma jääda ning oli juhuseid, kui tuldi kätt suruma ja mänguks edu soovima. „Me polnud Pireuses muidugi number üks meeskond, aga sport on seal au sees.“
/-/„Tervitades kaks põsemusi oli esialgu imelik, aga tuli ära harjuda. Ja veider oli see, et nende jaoks oli nimepäev palju tähtsam kui sünnipäev. Selle puhul pidi meeskonnale koogi riietusruumi tooma. Kreeka kalendri järgi mul nimepäeva polnudki. Pääsesin!“ selgitas Laane meie jaoks võõraid lõunamaa kombeid.
„Meeletult joodi ka kohvi. Pidevalt käidi, jääkohvitops käes, ja iga nurga peal olid kohvikulaadsed asutused, kust sai siis endale uue joogi haarata.“
Aastaid on räägitud Kreeka kehvast majanduslikust seisust ja seal maad võtnud finantskriisist. Eestlase sõnul pole seda igapäevaelus üldse märgata: „Tundub, et kriis on ainult riigil. Inimestel ei tundu olevat. Elati väga okeilt. Kurdeti küll, et riik on kriisis ja valitsus halb, aga kuhugi minemata või midagi ostmata kellelgi ei jäänud.“
