Uues Basketballis: Kalevi ja Rocki „alasti statistika“


 BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock Saku Suurhallis
Foto: Rauno Volmar

Tuleval nädalal ilmuvas Basketballi veebruarinumbris (EKLi teine, kuid üldjärjekorras 110. ajakiri) püüame teha Eesti korvpalliajakirjanduses väikest revolutsiooni teeklaasis. Ise oleme rahul...

Oleme palunud korvpalliasjatundjal-ajakirjanikul Henry Rullil võtta 30. jaanuaril toimunud BC Kalev/Cramo-TÜ/Rocki kohtumine statistiliselt tükkideks – ja mitte selle statistika osas, mis on nähtav mängu ametlikus protokolli vaid enamjaolt mänguvideo põhjal.

Artikkel kannab pealkirja „Statistika ei valeta: Cramo leidis suurepäraselt viskekohti, Rock tahtis ära kasutada Freimanist ja Delašit“ ning toob välja nende järelduste põhjused. Ära on toodud 13 kategooriat, lisaks mängu baasstatistika – et oleks lihtsam orienteeruda.

Saame näiteks teada, et Brian Harper (Rock) oli küll PIR indeks järgi mängu parim, kuid tema vastu visati ka kõige rohkem punkte (15) ning tema vastu sooritati ka kõige rohkem pealeviskeid.

Veel näeme näiteks ära, et Mario Delaš pani palliga mehele konkurentsitult kõige rohkem katteid (26) ning teine Cramo leegionär Morris Curry kasutas palliga olles konkurentsitult kõige rohkem katteid (23).

Kuid milline oli meeskondade „kiirus“, kes vastu visati kõige vähem punkte, kes olid kohtumise viis parimat PIR-iga mängijat ning kes oli efektiivseim lauavõitleja ning kuidas seda mõõdetakse? Seda loe ööl vastu teisipäeva trükki minevast ajakirjast, artiklist, mis on rikastatud Joosep Martinsoni efektse fotomaterjaliga.

Artikli koostanud Henry Rulli lõppjäreldus kõlab: „Võidu võtmeks tasub Cramol pidada siiski tõika, et võrreldes Rockiga saadeti korvi poole kaheksa vabalt positsioonilt sooritatud viset. Arv pole küll näiliselt suur, ent niivõrd võrdses mängus, kus kohtumise saatus otsustatakse viimasel minutil, loeb väiksemgi detail. Rocki ei aidanud ka asjaolud, et nad võitsid lauavõitluse ja said Cramost viis rünnakut rohkem.“