Uues Basketballis: Joonas Järveläinen: mind jäeti õiges vanuses treenimata
TTÜ magistriõppes turundust tudeeriv mängumees oli minevikust rääkides väga aus ja konkreetne, kuid toonitas korduvalt, et kogu jutt on puhtalt tema isiklik subjektiivne arvamus.
Korvpallurina näeb meie loo peategelane endal väga palju puudusi, millest enamiku põhjuseks on just puudulik töö noorteklassides. „Alustame sellest, et veel 21aastasena ei osanud ma vasaku käega põrgatadagi. Ühel hetkel võtsin nõuks põrgatada trennis kõikides harjutustes vaid vasaku käega. Mind lihtsalt jäeti õiges vanuses treenimata ja olen tagantjärele pidanud õppima asju, mis oleks pidanud ammu selged olema.“
Kõige rohkem põlema ajas Järveläinenit naljaga pooleks esitatud väide, et Pärnusse suundumise hetkel arvasid mõned irvhambad, et ta tahab saada esimeseks korvpalluriks, kes mänginud kõigis Eesti meistriliiga klubides: „Ei! Ma pole seda kunagi soovinud! See pane kindlasti kirja, et ma pole seda kunagi tahtnud. Minu idee oli see, et kui ma välismaal kuhugi ei jõua, mängin kogu karjääri Tartus nagu Marek Doronin.“
Hooajal 2014/2015 lahkus Tiit Sokk TTÜ meeskonna treeneripingilt ja ameti võttis üle Heino Lill. „Heino on selline grand old man. Tema usaldas mind ka algviisikus väljakule ja lubas mul vabalt tegutseda. Kui Sokuga oli tegevus platsil kontrollitum, siis Heino lubas palju ka ise mõelda. Mulle meeldis tema käe all mängida, aga otseselt edulooks seda hooaega lugeda ei saa.“
Eelmisel hooajal kutsuti JJ ka Itaalia tugevuselt teise liigasse Latina Basketisse. Oma sooritustega saapamaa klubi eest ei jäänud eestlane aga üldse rahule ja tema arvates pani pitseri liiga suur tahtmine ennast tõestada. „Inimesena andis see aeg mulle palju, aga korvpallurina ma ei saa öelda, et see oleks minu taset tõstnud.
"Mul tegelikult täielikult ebaõnnestus see käik. Itaalias tuli mul mäng välja umbes nii nagu kunagi noormängijana esimest korda meistriliigas väljakule pääsedes. Selliseid eksimusi tuli sisse. Olin üle häälestunud ja tahtsin liiga palju. Ma pole selline mängumees, kes läheb väljakule tiksuma ja oma võimalust ootama. Aga sellega ma seal eksisingi. Tahtsin kohe panna ja teha.“
Järveläinen tunnistas, et karjääri jooksul läbielatud ebaõnnestumised on teda hiljem pidevalt tiivustanud paremini mängima ja erilise innuga on soov mängida nende treenerite vastu, kes pole temasse aastate jooksul uskunud.
„Ütlen ausalt, et mina olen selline inimene, kes ei lepi. Viimasel ajal olen sellest tundest veidi üle saanud, sest olen tõestanud, et minu koht pole kunagi olnud pelgalt esiliigas. Nende sõnad, kes on öelnud, et Joonas Järveläinen on täiesti mõttetu mees, on ümber lükatud. Mees, kes ei kõlvanud isegi Rocki pingile ...“
Tiit Sokk: „Mees nagu metsakaru, aga mängulugemine vajab veidi järele aitamist“
„Tema suureks plussiks on kindlasti võimas füüsis, mis on looduse poolt antud. Mees nagu metsakaru. Noorteklassist saadud kogemuste pagas pole tal aga kõige suurem, ent iga päevaga on ta paremaks mängijaks saanud ja arenenud.
Rahvuskoondisesse jõudmiseks peaks ta suutma meeskonnakaaslastega kiiremini ühte sammu käima hakata. Temal võtavad need asjad aga kogemuste puudumise tõttu veidi rohkem aega ja mängulugemise pool vajab veidi järele aitamist.“
