Alustuseks nentis Pehka, et kindlasti on kaotus valus - tuju ei ole kiita ei treenereil ega poistel. Nagu sellisel puhul ka loogiline.

"Samas, uskusime lõpuni oma võimalustesse, võitlesime nö viimse veretilgani ning omasime lõpus ka võiduvõimalust. Isegi kaks korda... Üks võistkond oli platsil siiski täna natuke suurem ja füüsiliselt tugevam. Kahel positsioonil oli tuntav ebavõrdsus - nende kolm oli 203 cm, neli 206 ja viis 208. Toime tulime sellega niivõrd-kuivõrd. Mõnel paremal päeval oleksime neid ehk võitnud, aga täna ei kukkunud vajalikel hetkedel ka visked. Nemad samas tabasid pea eksimatult vabaviskeid (samas olles turniiril varem tabanud vv üsna kehvasti - toim.)," kirjeldas Pehka.

Ta jätkas: "Vastab tõele, et mängisime nelja tagamängija pluss ühe pikaga. Kui mõelda nüüd nendele pikematele mängijatele, kes meil siit EMilt puudu on, siis võib ju hetkel teoretiseerida, et A-divisjoni koht jäi võib-olla nelja punkti kaugusele. Ka need mängijad võiks selle peale mõelda. Meil oli neli lühikest paratamatult sees resultaadi huvides, kunstlikult võisime ka vahepeal pikemaid sisse tuua. Tass aga mängis lõpuks tänagi 38 minutit."

"Vile? Vile oli küllalt füüsiline täna, samas kui terve turniiri jooksul varem pole olnud. Oli vaidluskohti, aga mis see arutelu ikka tagantjärele annab."

Pehka lõpetas: "Nüüd on põhiline aspekt see, et kaks mängu on veel ees, mis otsustavad ainult jaotuse 5.-8. kohtadel. Kuidas need mängud korralikult ära mängida, sest poisid on hakanud väsima, on väikseid vigastusi jne. Osad on pidanud taluma väga suurt koormust, kuna mõned on mängu maitset väga vähe tunda saanud."