Finaal on finaal. Koosnegu see ühest, kahest või lausa seitsmest mängust. Finaalidega kaasnev õhkkond on eriline – kergelt närviline, plahvatusohtlik ja emotsioonide tulemöllus paras pillikeelel kõndimine. Nõks häälestust üle, ja edu asemel võib hoopis jalgealune kaduda.
Tartu meeskonnal õnneks kogemust jagub. Ja ehkki närvilisust oli, siis sohu vajumise ohtu mitte. „Tüüpiline finaal. Kole mäng. Mõlemad pooled võitlesid kõvasti, aga ilu puudus,” vuristas pärast kohtumist üks mängu sangareid Reinar Hallik. Tegelikult ta liialdas. Kui lased kohtumise eelviimasel minutil pingelise seisu pealt kaheksalt meetrilt kolmese, on päris ilus. Publik rokkis. Aga eks 14 punkti kogunud Hallik on ovatsioonidega harjunud.
