Laupäevases kohtumises Ka­lev/Cra­moga ei õhkunud tartlastest küll kübetki kindlust, et neil õnnestub lähinädalatel ühine võitlusvaim taastada, koostööretsept leida ja Balti liigas vajalikke võite koguda.

Allajäämine 63:73 vähendas veelgi Rocki võimalust jõuda põhiturniiril kuue parema hulka ja kohamängudele.

32-aastasena peatreeneriks edutatud Indrek Visnapuu otsis vastupanušanssi sagedaste vahetustega, et Kalev/Cramo rütmi lõhkuda, aga see oli proovitud ja läbinähtav taktika, mis ka Kerde käe all edu ei toonud.

„Ebakindlust oli nii korvpallurites kui ka minus endas, sealt see allajäämine saigi alguse,” lausus Visnapuu ja oletas, et kõhklused võisid alguse saada temast.

Mõni mängija ei jõudnud end isegi soojakski pingutada, viskekindluse leidmisest rääkimata, kui pidi juba kaaslasele viisikus koha loovutama. Halvem, et uued väljakule tulijad ei leidnud rünnakul oma rolli. Pall liikus vähe ja visked olid juhuslikud.

Rocki peatreener hädas

„Pidime kogu aja otsima vastukäike, sest Kalev/Cramo dikteeris kohtumist,” selgitas Rocki peatreener. „Kuigi mul oli plaan, kuidas hakata mängijaid vahetama, ei saanud sellest plaanist kinni pidada. Tuli teha sunnitud vahetusi.”

Giorgi Tsintsadze tegi küll skoori, kuid mängujuhi ülesandeid täites jäi jänni. Kalev/Cramo mootor John Linehan võttis grusiinilt mängutuju. Ka Sten-Timmu Sokk ja Silver Leppik ei suutnud 175 cm pikkust ameeriklast rivist välja lüüa.

„Kalev surus tänu Linehani agressiivsele tegutsemisele oma rütmi peale,” ütles Visnapuu. „Ta suudab kaitses nii lähedalt võtta, et sunnib palliga mängijat tegema seda, mida tema tahab. Kui meie mängujuht ei oma rünnakul kontrolli, lähebki initsiatiiv kaitsjatele.”

Pealinlaste võimsaks surumiseks nappis tartlastel nii jõudu, kiirust kui ka üksmeelt. 21 punkti toonud Nate Fox jäi järjepanu kolmepunktiviskejoone taga vabaks ja ameeriklane naeris pärast korvi Rocca al Mare suurhallis huilanud vaatajatele lõbusalt.

„Kõige raskem on agressiivsesse joonisesse sulatada Beardi, kes jääb endast lühematele mängijatele kiiruses alla,” lausus Visnapuu. „Kui Kevin Lyde polnud väljakul, läks Tanokal Foxi taga ajamisel raskeks.”

Aga ilma aeglase, kuid siiski osava Beardita jäänuks Rock püsti hätta, sest 206 cm pikkusele ameeriklasele söötes tekkis mingigi šanss korvi alt punkte teenida. Janar Taltsi kasutasid tartlased vähe, teda asendanud Asko Paade ja Viktor Sanikidze eelistasid samuti kaugelt loopida.

Tundub, et Rocki korvpallurid austavad oma varem valmis mõeldud mängukava nagu püha lehma! Aga nad liikusid aeglaselt ja stereotüüpselt. Kalev/Cramo kaitse, mille üle peatreener Nenad Vucinic on võinud uhkust tunda, polnud sugugi nagu raudsein. Tartlaste rünnakutes puudus ettevõtlikkus, loovus ja hasart.

Tein ärkas hilja

Tanel Tein võttis viskamise enda õlule alles siis, kui Kalev/Cramo juhtis kolmandal veerandil juba selge üleolekuga. Teini teadlik varjujäämine on olnud üks hooaja tunnusjooni, aga nii on Rock kaotanud viskava ta­ga­mängija positsioonil teravuse.

„Kalevlaste visked tabasid päris hea protsendiga, meie tegima natuke liiga palju kaotusi,” lausus Tanel Tein. „Kuid võitlus oli kõva. Praegu on seis Kalevi kasuks 2:1, kuid eks me lõpus vaatame. Eriti valus, et see kaotus Balti liigas tuli. Teisipäeval on uus mäng, seal oleme kindlasti paremas seisus kui täna.”

Balti liigas viie võidu ja kaheksa kaotusega kaheksandal kohal asuva Rocki mängijatelt on eduväljavaate ähmastudes üha raskem saada enesekriitilist analüüsi.

Sanikidze vaatas protokolli ja lohutas nii ennast kui ka kaaslasi: „Olime igal veerandil natuke kehvemad — esimese, teise ja kolmanda veerandi kaotasime kolme, neljanda veerandi ühe punktiga.”

Kahe kange rivaali vahe oli tunduvalt suurem, kui kajastus protokollis. 1990. aastate tipptreener Jaak Salumets imestaski veidi, miks pealinlased kindlat üleolekut suuremaks võiduks ei vormistanud.