Rapla korvpallinaiskond on varem meistriliigas mänginud, kuid see juhtus enne Jaak Karbi ajaarvamist, kes on 5600 elanikuga väikelinna korvpallielu suunanud alates 2002. aastast. Rapla/Semetron mängis kõrgemas seltskonnas hooaegadel 1996/97, 1997/98 ja 1998/99. Rapla naiskonna kadumise järel jäid meistriliiga tasemele vaid Tallinna ja Tartu naiskonnad ning see tendents püsis siiani.

„Olime naistega tegelikult ammu lõõpinud, et küll me meistriliiga tiimi ükskord teeme. Aasta tagasi võttis lõõp konkreetsema joone ja juba talvel hakkasime rahastajate ja toetajate otsimisega tegelema. Head ideed ei lähe reeglina käiku kui finantsi pole. Naiskonna eelarve on muidugi hoopis teisest mastist kui meeskonna oma, eeloleval hooajal on vahe pea kümnekordne,“ selgitas Karp. „ Alustame tagasihoidlikult ja üritame hakkama saada omade jõududega. Peatreeneriks on Tiiu Kosk, kes Raplas treenerina töötanud juba 15 aastat. Naiskonna liidriteks peaks kerkima Kaia Kosk ning Kerli Haas, kes mullu mängisid meisternaiskonnas Eclex´is. Palju panustame kindlasti ka oma A-klassi neidudele,“ lisas Karp, kes on koos abilistega Eesti väikelinnas püsti pannud heas mõttes kadedaks tegeva klubipüramiidi. Olgu siia lisatud, et Raplas elab 20 korda vähem inimesi kui Tallinna Lasnamäe linnaosas ja 12 korda vähem kui Narvas. Väike inimressurss, aga suur tahtmine!

„Usun, et meil tullakse hea meelega vaatama ka naiste meistriliiga mänge. Meeste meistriliigas on Rapla kodumängude keskmine publiku arv üks suuremaid, see sisendab lootust, et naiskonna tegemised ei jää samuti tähelepanuta. Tegutseme samm-sammult ja ülemäära kõrgeid sportlikke eesmärke me naiskonnale ei püstita. Esialgu on kõige tähtsam, et meistriliiga tasemel naiskond sai taasloodud,“ kõneles Karp, kes võttis niigi meeletule töökoormusele ühe lisakoorma veel kanda. „Ma olen enda käest korduvalt küsinud, et miks mulle see kõik. Samas pean tunnistama, et klubi ja võistkondade vedamine pakub huvi ja rahuldust. Teeme Raplas ainulaadset asja ning see motiveerib.“