Milline on klubi ja meeskonna eelarve struktuur? Kuidas on toetajad ajas muutunud ja kui palju see mõjutab otseselt klubi igapäevatööd?

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tulubaas moodustub omatuludest (spordikooli õppemaksud, tavakliendi treeningmaksud, piletitulu jms), ettevõtlustuludest (reklaamimüük), toetustest ja annetustest, sh KOV toetused, liikmemaksust (osaliselt Tartu Ülikoolilt). Ülikooli liikmemaks moodustab olenevalt hooajast TÜ ASK tuludest 30-40%. Liikmemaksu ja muude tulude arvelt kaetakse kehakultuuriteadukonna praktilise spordiõppe läbiviimise, spordihoonete ja rajatiste haldamiskulud ning spordiklubi administratiivkulud, lisaks toetatakse ülikoolipere sportimisvõimalusi ja 20 spordiala tegevust. Spordiklubi sees on oma sisemise eelarvega suurim üksus korvpallidivisjon, mis koosneb korvpallikoolist, korvpalliakadeemiast, duubelmeeskonnast, TÜ korvpallimeeskonnast ja TÜ korvpallinaiskonnast.

Korvpallidivisjoni tulubaas koosneb jämeda liigituse alusel korvpallikooli õppemaksudest, sponsorrahadest, KOV toetusest, korvpalliliidu toetustest ja eraldistest ning piletitulust.
Divisjoni kulud on alates 2006. aastast ületanud tulusid. Halvimal juhul isegi 6 milj krooni või ca 380 000 euro võrra hooaja kohta. Puudujääk on kaetud spordiklubi reservidest ja pisut on liiga tehtud ka teistele spordialadele. See ei ole aga õiglane.

Viimased kaks hooaega on hoolega tegeletud defitsiidi vähenemisega ja majandamise efektiivsemaks muutmisega, kuid samal ajal oleme pidanud kinni järgmistest põhimõtetest: a) mitte jääda kellelegi võlgu, b) säästlikum majandamine ei tohi ohtu seada sportlikku kvaliteeti ega c) klubi jätkusuutlikku arengut. Oleme teadlikult tugevdanud organisatsiooni ning püüdnud teha pikaajalisi kokkuleppeid selmet heade tulemuste ja lühiajalise edu saavutamise nimel suurendada (võõr)mängijatele tehtavaid kulutusi. Piletitulu oli möödunud hooajal läbi aastate suurim. Pealtvaatajate arv ühe mängu kohta oli küll väiksem kui tunamullu, kuid kodumängude suurem arv ning paindlik hinnapoliitika tõi ka suurema tulu. Arvestama peaks ka asjaolu, et toodame juba teist hooaega online pilti ja vaatajate arv meie kodulehel kõigub 2000 ja 3000 vahel. Huvitavamatel mängudel oleks huvi isegi suurem, kuid pildi kvaliteedi huvides piirame vaatajate arvu.

Klubi pikaajalised suurtoetajad on Saku, SEB, Tartu linn ja läbi spordiklubi liikmemaksu ning baaside kasutamise ka Tartu Ülikool. Nende suurimate toetajate panus moodustab ligikaudu 2/3 korvpallidivisjoni tuludest. Suur tänu kõigile toetajatele. Viimase kolme aasta jooksul toetajate hulgas olulisi muutusi ei ole olnud, ka tulude struktuur ja proportsioonid ei ole eriti muutunud. Paljude pikaajaliste toetajatega on mitmeaastased lepingud, mis võimaldab vähegi järjekindlamalt oma tegevust planeerida. Ka Tartu linna toetus ja piletitulu on püsinud laias laastus samal tasemel.
Hoolimata asjaolust, et klubil on viimaste aastate tulemuste osas ette näidata pikk auhinnalett ning atraktiivsed reklaamiväljundid, on uute sponsorite ja toetajate leidmine raske. Kõik, kes meile võidulainel olles kaasa elavad, ei ole valmis rahaliselt panustama. Eks selles on oma osa ka Tartu Postimehe viimase aja tegevusel.

Spordiklubi ei karda konstruktiivset kriitikat, kuid tihtipeale jääb (spordi)ajakirjanikel konkreetse mängu tulemuste taustal nö suurem pilt ja tagamaa nägemata. Ilmselt pole see ka eesmärk. Ometi just Tartu korvpallile lähemal seisvad meediaesindajad võiksid olla analüüsivamad. Näiteks: ma ei kohanud oktoobris – novembris ühtegi artiklit teemal „kuidas mängida pooliku koosseisuga ajal, mil 4 mängijat oli vigastatud“.

Suvel vahetas meeskond paljude jaoks segastel asjaoludel nime. Mis põhjusel loobuti tugevast Rocki märgist?

2011. aasta suvel lõppes kümneaastane sponsorleping Saku Õlletehasega. Läbirääkimised uue lepingu osas algasid üheksa kuud enne lepinguperioodi lõppu. Pooled deklareerisid vastastikust koostöösoovi kohe läbirääkimiste alguses – senine koostöö oli olnud ju väga tulemuslik.
Paraku oli nii õllebrändi kui ka korvpalliklubi turundustegevus jõudnud faasi, kus oli vaja teha raskeid valikuid ning muudatusi: Sakul pole ärihuvi väljaspool Eestit, samuti ei ole nende jaoks oluline meeskonna osalemine teistes välissarjades. Meie väljund on viimastel aastatel olulisel määral suunatud Lätti ja Leetu, kus Rock assotsieerub korvpalliklubiga, mitte õllebrändiga.
Selles situatsioonis oli loogiline Saku soov vähendada sponsorsummasid, samas on nimisponsori positsioon kõige atraktiivsem ja väärtuslikum korvpallimeeskonna „müügiartikkel“.

Olime raskete valikute ees - otsustasime mitte müüa Eesti viimase kümnendi parima pallimängude klubi nimisponsori tiitlit pakutud summa eest. Saku omakorda pidas oluliseks koostöö jätkamist ning arvestades meie välisliigades osalemist tõi mängu regioonis palju paremini tuntud korporatiivbrändi. Saku jätkab pikaajaliselt meie suursponsorina. Arukas ja ainuvõimalik valik mõlemalt poolt. Kuid see ei võta meilt vastutust mõelda meeskonna eelarve suurendamise võimaluste üle. Kui see peaks õnnestuma ja mäng hakkab käima kõrgemal tasandil (mida me väga tahame), ei ole võimatu nimisponsori vahetus.

Paraku pole siin kiireid lahendusi. Tartu Ülikool on huvitatud spordiklubi (ja sporditegemisest laiemas mõttes) sidumisest ülikooliga. Oleme alustanud rebrändingu protsessiga ja usume kindlalt, et see suurendab ülikooli tuntust noorte, energiliste ja sportlike inimeste hulgas, muuhulgas ka väljaspool Eestit. Meie spordiklubi on üle saja aasta vana ning selline sportlik sünergia toetab kindlasti ka ülikooli üldist kuvandit.

Palju on räägitud meeskonna komplekteeritusest. Milliste põhimõtete järgi on selle hooaja meeskond kokku pandud?

Meeskonna komplekteerimisel tuleb järgida erinevaid aspekte: meie ambitsioon on olla jätkuvalt nii Eesti parim klubi kui ka meeskond, võidelda kõrgete kohtade eest regionaalsetes liigades.
Sarjade valikul ei saa alahinnata jõukohasuse printsiipi – tahame mängida stabiilselt sarjas, kus on reaalne võimalus igat mängu võita. Meeskonna komplekteerimisel oleme võtnud suuna noorte, rahvuskoondise perspektiiviga või juba koondises mängivate eesti mängijate koondamisele meie klubisse, samuti nende toetamisele kogenud mängijate ja vajadusel võõrleegionäridega.
Rahvusvaheline väljund võimaldab mängijatel jõuda välisklubidesse, millega omakorda kaasneb pidev andekaimate (noor)mängijate käive. Ühtlasi anname seeläbi oma panuse Eesti korvpallikoondise taseme parandamisse.

Oleme ennast positsioneerinud Tartu ja Eesti meeskonnana, mistõttu eelistame võrdsete valikukriteeriumite juures enda korvpallisüsteemi kasvandikke ega pea õigeks taseme tõstmise huvides suurendada liigselt võõrleegionäride arvu. Meie klubis saab korvpalluriteed alustada alates 6. eluaastast. Heal tasemel ja kogemustega treenerite, kellest enamus omab erialast kõrgharidust ja paljud nii pikaajalist treeneritöö kui rahvuskoondise tasemel mängija kogemust, näpunäidete all harjutab igapäevaselt ligi 250 last. Kui suurem osa nendest elab Tartus või Tartumaal, siis kaugemalt pärit talentidele pakume võimalusi treenimiseks-õppimiseks-elamiseks Audentese spordikooliga analoogses Korvpalliakadeemias, mida rahastame, erinevalt Audentesest, valdavalt omavahenditest. Perspektiivikaimad poisid korvpallikoolist ja –akadeemiast jõuavad duubelmeeskonda, mille liikmed mängivad lisaks noortemeistrivõistlustele ka Esiliigas. Duubelmeeskond on oma tegevuses lahutamatult seotud esindusmeeskonnaga, mis meie klubipüramiidis ongi kõrgeimaks astmeks. Perspektiivis ja vajalike tingimuste täitumisel nii järelkasvu kvaliteedi, rahastamise, publikuhuvi, taristu jm osas näeme tulevikus esindusmeeskonda mängimas üksnes rahvusvahelistes sarjades, duubelmeeskonda KML-s ja järgmisi meie kasvandike baasil koostatud võistkondi Eesti esiliigas ja noorte meistrivõistlustel.

Et lekivad palganumbrid (konfidentsiaalsed andmed), siis jääb mulje sisemisest võimuvõitlusest. On see vale arusaam või on tekkinud TÜ korvpalli eestvedajate hulgas mingid lõhed?

Klubi korvpallijuhtide hulgas ei ole erimeelsusi – otsused, mis on vastu võetud, on mitmekülgselt läbi arutatud ja kaalutud. Arutamise käigus võib inimestel olla küll eriarvamusi, kuid olulised otsused langetatakse ja viiakse ellu ühisel jõul. Tore on see, et kõik klubis korvpalliga tegelevad inimesed on valdavalt ühel meelel just strateegiliste otsuste ja olulisemate suundumuste osas – et me ei viljele projektipõhist korvpalli, vaid arendame klubi ja meeskonda selle pikaajalise ja jätkusuutliku toimimise huvides. Kuna sellise protsessi tulemused muutuvad nähtavaks alles aja möödudes, on meedia vahendusel lihtne jätta tänaste tulemuste valguses muljet otsuste põhjendamatusest.

Arvan, et tegemist on nn ühiskondliku negatiivse nihkega , mis leiab väljapääsu lahmivas meediakajastuses ning selle pinnalt ka online väljaannete kommentaarides Seejuures on paratamatu, et leidub inimesi, kes pahatahtlikult, mõtlematult või tagajärgi hoomamata kasutavad neile kättesaadavat informatsiooni ja kahjustavad seeläbi paljude inimeste usaldusväärsust.
Hea märk on siiski see, et meie klubi ja meeskonna tegemised lähevad avalikkusele korda.

Tartu on võtnud suuna Eesti mängijate arendamisele ja nii-öelda upitamisele. Seda on korduvalt mainitud, et esialgu polegi nii tähtis tulemus kui areng. Ühest küljest tore ja õilis, kuid teisest küljest polegi kõik nii ilus nagu räägitakse. Pean silmas ajakirjanduses välja toodud juhtumit, kus noormängija lahkumine oleks võimalik vaid enam kui miljoni kroonise vabaksostmise teel! See on ju hoopis vastupidine avalikkuses räägitule. Otseselt arengu pärssimine, kui tekiks võimalus välisklubisse minna.

Arvestades koduliiga taset, peaksid parimas eas rahvuskoondise tasemel mängijad pallima välisklubides ja tugevates sarjades. Olemegi võtnud suuna sellele tasemele pürgivate mängijate koondamisele oma võistkonda. Selle tõenduseks on viimase paari aasta jooksul sõlmitud pikaajalised lepingud Eesti tänase hetke perspektiivikaimate mängijatega, kes juba praegu mängivad rahvuskoondises ja moodustavad kindlasti selle põhituumiku paari aasta möödudes. Teiste klubide kasvandike kutsumise puhul teeme Eesti mõistes märkimisväärseid kulutusi.

Arvan, et pikaajalist perspektiivi silmas pidades ei tohiks kaasa joosta iga soovi või pakkumisega, mida on lihtne teha klubidel, kes toimetavad lühiajalise perspektiiviga. Neil, kellel on mängijatega üheaastased lepingud ja needki suusõnalised, kes ei soovi võtta pikaajalist vastutust mängija ega partnerite ees, kes võtavad endale vabaduse loovalt interpreteerida või ühepoolselt muuta lepingutingimusi või kes peale ebaõnnestunud hooaega võivad lihtsalt oma tegevuse lõpetada, on loomulikult huvitatud igasugusest lisatulust. Ei tasuks kuulata agendi soovitusi, kelle ainsaks eesmärgiks on teenida agenditasu.

Meie klubi on täitnud oma kohustused mängijate ees korrektselt, ülikooliga tihedalt seotud üksusena ei saa me tulude vähenemise korral lihtsalt nentida, et meil ei ole võimalik täita oma lepingulisi kohustusi mängijate või partnerite ees. Meil lasub kohustus kaaluda iga konkreetse ostupakkumise korral mängija arengupotentsiaali nii uues kui ka meie meeskonnas, tema loovutamise tagajärgi võistkonnale, tema potentsiaalist ja lepingu pikkusest tekkivat tühimikku ja riski ning kulutusi, mis kaasneb selle täitmisel välismängijaga. Loomulikult lähtume seejuures personaalselt iga mängija ja klubi vahelise lepingu sätetest. Aga kõik algab ikkagi meie mängija osas konkreetse huvi ülesnäitamisest, läbirääkimistest ja reaalse üleminekupakkumise tegemisest. Vastasel juhul on tegemist spekulatsiooniga, mille põhjal võib küll tõstatada selleteemalise üleüldise arutelu aga ei tohiks teha järeldusi konkreetsete kaasuste kohta.

Kinnitame jätkuvalt, et meie klubi pakub parimaid võimalusi mängijate potentsiaali avamiseks ja selle täiendava realiseerimise huvides välisklubidesse-liigadesse siirdumiseks.

Eurosarjas mitteosalemise tagamaad. Kui klubi eelarve on samas suurusjärgus, mis mullu, miks siis ikkagi Euroopasse ei mindud? Kas see tähendab, et klubi juhid näevad meeskonnas vähest potentsiaali? Balti liigas on paras madistada ja tõele näkku vaadates, see nii ongi.

Juba ammu oli selge, et varasemate perioodidele sarnases eelarvedefitsiidis jätkamine pole jätkusuutlik. Otsekohesemalt – varasemate otsuste eest on vaja täna lõivu maksta. Loodetavasti lühiaegselt. Kui oleksime samal viisil edasi tegutsenud satuks vältimatult ohtu väärtused, mille oleme enesele seadnud: pikaajalisus, stabiilsus, jätkusuutliku klubipüramiidi arendamine ja selle abil Eesti parima meeskonna komplekteerimine.

Käimasoleva hooaja alguses otsustasime pärast pikka kaalumist minna meie oma (noor)mängijate arendamise teed, pakkudes nendele võimalust kanda põhirolli ka hooaja tähtsaimates mängudes, mitte kasutades neid rolli- ja vahetusmängijatena, istutades neid pingile ning lastes treenimise-mängimise asemel reisipäevi koguda. Selles valguses üritasime esindusmeeskonna komplekteerimisel mitte tuua välismängijat positsioonidele, kus ta oleks otseselt vähendanud mõne meie perspektiivika noormängija võimalusi kogeda põhirolli ja vastutust ka olulistes mängudes ning tagajärjeks oli üle mitmete aastate ainult ühe võõrmängija palkamine. Olulisemaks eesmärgiks seadsime tuleva hooaja, kus ka kavatseme edasi minna Eesti parimatest noortest ja hea arengupotentsiaaliga mängijatest koosneva ja sel hooajal kogemusi ja kokkumängu omandava tuumikuga, tugevdades seda kogenud ja parimas eas Eesti mängijate ning heatasemeliste võõrmängijatega.

Oleme võtnud ka kindla suuna osaleda sarjades, kus oleme suutelised võitma igat mängu. See tagab publiku huvi ja toob rahva saali, millega on omakorda seotud ka nii toetajate huviga kui ka noorte huviga korvpalli vastu kui meeskonna jätkusuutlikkuse nurgakivi. Kaaludes kompleksselt meie tulevikku, silmas pidades käimasolevaks hooajaks püstitatud eesmärke, meeskonna komplekteeritust, asjaolu, et FIBA EuroChallenge sarja võistlusformaadi ja muude asjaolude tõttu pidanuks me mänge alustame eelringidest, mis kehvemal juhul taganuks vaid kaks mängu, sarjas osalemisega seotud kulutusi, publiku ja toetajate huvi jms, langetasimegi otsuse käimasoleval hooajal FIBA sarjas osalemisest loobuda.

Kinnitame aga jätkuvalt, et kui realiseerub valdav osa meeskonna arengu, komplekteerimise ja rahastamisega seotud ootustest, kui seda toetab sarja tase ja võistlusformaat, liitume tuleval hooajal taas FIBA korvpallisarjaga.

Kas keegi on lõpuks võimeline ja tahab lahti seletama Kerde-Visnapuu vangerduse 2008. aasta detsembris. Kas siia võib ka olla intriigi mõttes koer maetud? Tartu puhul on alati räägitud korporatiivsetest suhetest ja et need takistavad teatud asjade toimimist. Võtame näiteks Doronini, Visnapuu, Teini jt suhtlussidemed.

Kuigi ma ei tea uue tulijana varasemate muudatuste tagamaid täpselt, peab tõdema, et keegi võib olla siiski kibestunud. Väikesed asjad võivad teinekord palju mõjutada meeskonna igapäevaelu. Kahtlemata kuuluvad inimeste omavahelised suhted siia kategooriasse. Kuid kui tahame käituda meeskonnana, peame keskenduma tänasele ja homsele. Personaalsed suhted jäägugi väikesesse ringi.

Milline on Tartu Ülikooli Spordiklubi roll viimase 11 aasta jooksul seoses korvpallimeeskonnaga. Kas see, mille eest praegu ajakirjanduses "pekstakse" on varasemate tegemata tööde vili?

Korvpalli osas peaks lähtuma 23.02.2000 toonase linnapea Andrus Ansipi kabinetis toimunud laiapõhjalisest Tartu korvpallimeeskonna päästmise koosolekust, mille järgselt pidi Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (TÜ ASK) võtma üle Tartu korvpallimeeskonna arendamise ja majandamise. Paraku ei lepitud täpsemalt kokku tegevuse finantseerimise alustes ja see jäi TÜ ASK õlgadele. Tagasi vaadates tehti teine suur viga sellega, et ei käivitatud koheselt järelkasvuprojekti.

Praeguseks on TÜ ASK koosseisus loodud Eesti mõistes suur ja hästi toimiv korvpallisüsteem ehk klubipüramiid, sh noortetöö, järelkasvuvõistkond, tugistruktuur. Esindusmeeskond on 11 hooajaga toonud Tartusse kuus meistritiitlit ja teist samapalju karikavõite, mänginud FIBA sarja Final4 turniiris, saanud BBLis pronksmedalid ja BBLi karikavõidu. Kaasaelamisrõõmu ja positiivseid spordielamusi on pakutud tuhandetele Tartu ja eesti inimestele. Korvpallisaali külastab Tartus pea sama palju inimesi kui Vanemuise draamalavastusi, lisaks veel „külalisetendused“ teistes linnades.
Positiivsete tulemuste taustal on olnud paljude võtmeisikute innustavad võidukõned tuleviku suunas optimistlikud – võidud ja karikad on kogu Tartu jaoks väga olulised ja nii suureneb ühtekuuluvustunne. Kui aga tuleb Eesti meistrivõistlustelt teine koht, võistkond alustab hooaega üldsuse ootustele mittevastavalt või võetakse vastu ebapopulaarseid, kuid pikaajalise arengu seisukohalt vajalikke otsuseid, on see ülikooli ja spordiklubi mure. Pidukõnesid pidanud „asjatundjad“ muutuvad võistkonna suurimateks oponentideks.

Täiesti päri olen sellega, et kaotus ja eriti mitmemänguline mõõn vajab kriitilist meelt. Kriitikaga aga ei tohi minna äärmusesse. Mängijad, treenerid ning taustajõud peavad tegutsema ja käituma meeskonnana, vaid see loob eelduse uuteks võitudeks. Meeskonnavaimu luua on palju raskem kui seda lõhkuda. Või nagu ütles Murphy: „Miski pole võimatu inimesele, kes ei pea seda ise tegema!“
Täna on klubi võtnud kindla suuna piirkonna korvpalli järjepidevale ja jätkusuutlikule arendamisele. See tähendab pidevat tööd noorte korvpallihõive parandamiseks, noortetreenerite kvaliteedi tõstmiseks, kaasa aitamist kogu Lõuna-Eesti korvpallialase tegevuse arendamisele ehk kokkuvõtlikult – Tartu esindusmeeskonnale pideva heatasemelise järelkasvu kindlustamist. Üksnes siis saame loota Tartu korvpalli ja meeskonna identiteedi pikaajalisse säilitamisse.