Suri läbi aegade Eesti teenekaim naiskorvpallur

 (9)
Küünal, küünla kustumine
Foto: Argo Ingver

Laupäeval, 2. mail lahkus siitilmast Eesti korvpalliajaloo teenekaim naiskorvpallur, maailmameister ja neljakordne Euroopa meister Maret-Mai Otsa-Višnjova (22.02.1931 - 02.05.2020), vahendas Eesti Korvpalliliit.

Lõpetas 1950. aastal Tartu 3. keskooli ja 1955. aastal Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Alustas korvpallitreeninguid 1946. aastal Tartu Laste Spordikoolis. Aastal 1949 hakkas ta treenima Edgar Naaritsa käe all Tartu Ülikooli naiskonnas. Otsa-Višnjova kuulus 1952–60 keskmängijana Nõukogude Liidu koondisse ning asus 1963. aastal elama Minskisse. Abikaasa juhendamisel võistles aastatel 1963–67 Valgevene koondises ja Minski Dünamos (tuli 5 korral Valgevene meistriks) ning 1967–71 ja 1976 Kohtla-Järve Eesti Põlevkivi naiskonnas. Ta on tegutsenud ka korvpallikohtuniku-sekretärina ja olnud Kalevi Kohtla-Järve Laste ja Noorte Spordikoolis õppealajuhataja (1967–70) ja Kohtla-Järve 14. ja 16. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja (1966–91), töötanud Lastestaadionil ja raskejõustikukoolis (1991-94). Mitmete riiklike teenetemärkide kavaler. Otsa-Višnjova valiti 2010. aastal Eesti korvpalli kuulsuste halli.

Ta on maailmameister (1959), läbi aastate Nõukogude Liidu koondise üks stabiilsemaid ja mitmekülgsemaid mängijaid. Medalikollektsiooni täiendasid EM-idel 1952., 1954., 1956. ja 1960. aasta kullad ning 1958. aasta hõbe. Rahvusvahelistel noorsoomängudel tuli talle kolm kulda (1953, 1955 ja 1957) ja ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1954. aastal hõbe. Mänginud perioodil 1949–63 Eesti koondises ja Tartu Ülikooli esinduskoosseisus: 1961 Euroopa Karika poolfinaliste, 1957–60 Nõukogude Liidu meistrivõistluste hõbe. Otsa-Višnjova tuli ajavahemikus 1950–63 seitse korda Eesti meistriks.

Seotud lood:

Kõige paremini on Maikat iseloomustanud naiskonnakaaslane Aime Kraus-Tobi: „Otsa oli Eesti naiskonna esimene number, korvpallipubliku lemmik. Köitsid tema võluvalt naiselik olek, siiras naeratus ja meisterlik mäng. Naiskonnaliikmete hulgas oli ta tagasihoidlik, kindlate veendumustega, alati heasoovlik, konflikte vältiv kaaslane.”

Maret-Mail oli lisaks oskustele palliplatsil loomupärane kunstianne, mis jäi mängija-aastail oma järge ootama. Hiljem asus ta oma kunstialaseid oskusi täiendama ülikooli juures kunstikabinetis. Tema linoollõiked, akvarellid, pisiplastika ja eksliibrised pälvisid esikohti taidluskunstnike näitustel ning said kiitvaid hinnanguid spetsialistidelt.