Delfi ja Eesti Päevaleht tegi viimases Ühisliiga mängus Peterburi Zeniidi vastu 27 punkti visanud Venega lühiintervjuu, mille siinkohal oma lugejateni toome.

Siim, kannad esmakordselt sedavõrd tugevas rahvusvahelises liigas oma meeskonnas liidrirolli. Kuivõrd erilise hooajaga sinu jaoks tegu on?

Eks ta selline natukene teistmoodi hooaeg ole küll. Uus koht, teistsugune roll ja teistsugune stiil kui Žalgirises. Samas ma ei taha midagi üle tähtsustada - midagi tohutult erilist ju ka pole.

Mida meeskonna noor peatreener Arturs Štalbergs sinult nõuab – kas oled raamidesse surutud või saad üsna loominguliselt eeskätt rünnakul tegutseda?

Tegu on meeskonnamänguga ja eks mingid reeglid ikka ole, aga üldjoontes on mulle antud palju vabadust.

Millistes individuaalsetes aspektides soovid tänavu enim areneda ning mille poolest jääd oma positsioonil Euroopa tippudele veel kindlasti alla?

Igas elemendis on natuke parandamisruumi. Pigem on asi detailides. Oluline on harjuda igapäevaselt mängima tipus ja olla kogu aeg suures mängus sees - et tekiks harjumus sellisel tasemel.

Millise mulje meeskonna komplekteeritavus sulle on jätnud? Mängujuhi ja tsentri positsioonil ei paista olevat just eriti hea seis.

Jah, meeskonnas on tänavu palju noori ja seeläbi ka kogenematust. Pooled pole sellisel tasemel kunagi varem mänginud. Positsioonil üks on meil mehed küll iseenesest olemas, aga nad pole n-ö klassikalised mängujuhid, vaid pigem sellised ründajad, kes ise palju ette võtavad. Mõnikord jääb aga mängu juhtimisest ja juhtijast vajaka.

Lõpetuseks, kas käimasolev hooaeg on sinu jaoks justkui võtmeaasta, mis näitab, kas suudad end mängida Euroopa tippklubide vaatevälja?

Jah, mingil määral on see tõesti tõestamise koht. Samas, eks igal aastal tuleb end tõestada ja kõvasti vaeva näha.