Reportaaž esimeselt finaalmängult: kuidas punane revolutsioon kõigest ühe poolaja kestis

 (7)
Korvpall Rapla- KalevCramo
Korvpall Rapla- KalevCramo Foto: Rauno Volmar

Finaalseeria esimese mängu võitnud Kalev/Cramo on 25% Eesti korvpallimeistri tiitlile lähemal, Rapla kaugemal.

Mängu eel oli intriigi küll. Pisut. Taas lahing sinised versus punased, kusjuures suur osa Eestimaast, kes Kalevile kaasa ei ela, kaevab mälusopist kunagise hüüdlause: „Sinisest on siiber!“

Paraku arvavad kihlveokontorid teisiti ja seavad sinise piinlikult suure ülekaaluga favoriidiks: Kalevi võidukoefitsient 1,08, Raplal 8,0. Ehk siis provintsilinna satsil pole võimaluse lõhnagi, ennustatakse paarikümnest pakki.

Eksperdidki kalduvad Kalevi kasuks, kuid arvavad, et Rapla võib esimese mängu ära võtta – suure hinge ja tuliste emotsioonide ajel. Sama arvab ka korvpalliliidu pressišeff, ennustades kodulehel Rapla võitu 72:70. Villaseviskajad tahavad teada, kas ka kohtunikele on lõppseis edastatud.

Kalevi algkoosseis paneb hinge kriipima – vaid üks kohalik mängumees platsil, Martin Dorbek. Et siis Eesti meistrivõistlused? Raplal on meite mehi kolm ehk siis enamus.

Algus on võrdne, kuigi üks peaks teisest 7,4 korda parem olema, kui arvestada kihlveokoefitsiente. Ei saaks öelda, et Rapla ripub. Pigem teeb oma ära ja Kalev mitte, nende rünnakud on kuidagi hambutud.

Ja nii lähebki, esimene veerandaeg Raplale 16:14. Kusjuures korvialune on nende päralt. Lauapallid 17:6 (!), teise võimaluse punktid 7:0. Teadagi, hollandlaste värk, Van Der Marsi juhtimisel.

Seotud lood:

Kõigele vaatamata on kalevlaste päälik Alar Varrak tüüne ega liiguta näos ainsatki lihast. Seevastu vastaste juhil Aivar „Ma ei taha hõbedat“ Kuusmaal on lips juba lõdvaks lastud ja ta sammub ringi nagu hunt puuris, lastes aeg-ajalt lendu paar karjatust.

Kalevi mängust kumab läbi ebakindlust – pallikaotused, möödavisked… Rapla saab lihtsaid korve, sest Kalevi kaitse ei toimi. Sai ju laagris käidud ja puha, aga ei midagi… Ühisliiga versus külasats… Läheks Raplal veel visked kah sisse…

Esimene poolaeg 32:30 Raplale. Eks ta ole. Kalev peaks rahul olema, sest mängupildi põhjal pidanuks nad märksa sügavamal mudas siplema. Cedric Simmons teeb, aga teised? Raplal teevad kõik, boonusena poolfinaaliga võrreldes ka Sven Kaldre.

Ja siis toimub ümbersünd. Kas Varrak tegi kõvemat häält ja lubas mehed toidutalongidelt maha võtta, aga kalevlased mängivad ebaesimesepoolajalikult agressiivselt – hakivad vastast, ründavad jõuliselt ja uhavad kuus punkti järjest. Et siis minek? Esialgu mitte, Rapla paneb kuus kohe vastu.

Aga siis tuleb teine minek. Kalev muudab kahe minutiga seisu 38:40 seisuks 48:40. Ehk siis 10:0. Ja 12:0. Ja 14:0. Ja 16:1. Lasti kurevoolu, nagu öeldakse.

Raplale pakutakse võimalust, sest Kalev võtab hoo maha, ent eksimused, möödavisked ja muu paha kraam aitab seisu hoida. Ja siis paneb Branko Mirkovic kaks kolmest järjest 60:46. Edasine oli võitluslik mängu veeretamine lõpusireeni suunas.

72:52.

Seega kestis punane revolutsioon kõigest esimese poolaja.

Kas Rapla võidab kasvõi ühe mängu? Ei, kui Kalev asja tõsiselt viitsib võtta.

Kihlveokontoreil oli siiski õigus.