Rain Veideman andis oma peenemale jalale hüüdnime: selle poisiga on kossu teha ikka päris keeruline
Eesti korvpallikoondislane Rain Veideman andis kodumaise korvpalli 100. sünnipäeva puhul alaliidu koduleheküljele pika intervjuu. Muuhulga rääkis ta ka oma vasakust jalast, mis pole närvikahjustuse tõttu nii võimekas kui parem jalg.
Me ei saa üle ega ümber Sinu vasakust jalast, mis on närvikahjustuse tõttu paremast nõrgem. Kui palju Sind häiris, et karjääri alguses justkui muust ei räägitudki, et kas Veidemani jalg ikka veab järgmisel tasemel välja või ei?
Alguses oli suva. Eks see oli loomulik, et kõigepealt võttis näiteks Õhtuleht intervjuu ja siis võib-olla Postimees küsis, et mis mu jalaga lahti on, räägi kõik ära. Mingil hetkel oli küll tunne, et kuulge, lööge see Google'isse sisse ja leiate kõik info üles! Mida te ainult sellest jalast jahute?
Kui visuaalselt on jalg teisest silmnähtavalt peenem, siis kui suur vahe on funktsionaalsuses? Kui palju asju Sa pead tegema teistmoodi, et mitte nõrgema jalaga hätta jääda?
Kutsun seda jalga Nunnuks (Naerab.). Nunnu pealt hüppan heal päeval rõnga ära. Kui ma paremalt poolt läbi lähen ja Nunnu pealt üles hüppan, siis suren sinna korvi alla ära. Need asjad oli vaja ümber õppida. Nüüd ongi nii, et sammudesse minnes lähen viskan parema jala ja parema käega. Mul on see nii sisse kodeeritud, et saan hakkama.
Kui raske oli harjuda tegema tehniliselt midagi sellist, mis läheb risti vastu korvpalli ABC-le, mida maast madalast lastele õpetatakse?
Need oskused pidid endal lihtsalt selgeks saama. Ma ju nägin, et selle jalaga ma hüpata ei saa ja pidin midagi teistsugust välja mõtlema. Mul on siiani asju, mida valdan ja tahaksin väljakul teha, aga ei saa, kuna jalg lihtsalt ei peaks vastu. Kui ma neid täiskiirusel teeks, siis ma ei taha teada, mis Nunnuga juhtuda võib. Tuleb ikka ja jälle ümber õppida.
Kui palju on välisklubidesse siirdumisel uuritud Su jala kohta ja kas kuskile on jäänud seetõttu ka minemata?
Kusjuures, kui Kalev/Cramost esimest korda Itaaliasse läksin, siis tõesti kartsin, et mis sellest tulla võib. Aga on olnud ülimalt lihtne. Kui Udinesse jõudsin, siis vaadati küll, et ahah, midagi justkui on. Seal üht-teist isegi küsiti, aga üldiselt oli neil üsna suva. Hiljem Mantovasse minnes uuriti vaid, kas hüpata saan ja visata oskan? (Naerab.) Nüüd Rooma klubis jalga näidates öeldi, et neil täiesti ükskõik, kuna nähtud igasuguseid kuuevarbalisi ja muid mehi. Kui mängida oskad, siis väga vahet pole.
Kas Itaalia kõrgliiga on Sinu unistuste mängupaik või on selleks mõni muu Euroopa tippliiga?
Mul sellist unistust polegi. Tahaks lihtsalt ennast proovile panna. Mis ma ikka unistan, et tahaks sinna või sinna jõuda? Pigem on mul see mõte, et soovin nii kaua kossu mängida, kuni jalad vastu peavad. Ütleme nii, et selle poisiga (Viipab oma vasaku jala suunas) on kossu teha ikka päris keeruline.
Kas see vasak jalg on Sul ainus suurem füüsiline probleem, mis endast märku on andnud?
Ei ole. Tänu sellele tulevad igasugused muud hädad ka, seljavalud ja igasugused sellised asjad. Ütleme nii, et lõbus on olnud selle jalaga (Muigab.).
