Olümpiavõitja Tiit Sokk saab täna 50-aastaseks
Täna tähistab 50. juubelit Tiit Sokk. Korvpallur ja treener, kellel on midagi, mida pole ühelgi teisel eestlasel – olümpiavõit korvpallis. Kindlasti on Tiit Sokk üks kõigi aegade paremaid Eesti korvpallureid. Täna on Tiidu vastutusel EMi lävel meeste koondis.
Tiit Sokk sündis 1964. aastal Tartus. Korvpall oli tal veres, sest isa August mängis tollesama 1964ndani „Kalevis“ ning sealt edasi tegutses treenerina. Lisaks isale andis Tiidule korvpalliharidust Arne Laos, hiljem TSIKis ka Märt Kermon.
NSVLiidu koondisse jõudis Sokk 1986. aastal, olles sellal ajateenistuses Moskva Dünamos, vanust oli tal siis kõigest 21 aastast! Soulis olümpiakulda võites oli Sokk vaid 23-aastane.
Lisaks Souli OM-kullale on Sokk võitnud 1986. ja 1990. aasta MM-hõbeda, 1989. a EM-pronksi, 1981. a noorte EM-kulla ja 1983. a juunioride MM-hõbeda, olnud 1990. aastal USA suveliiga (WBL) meister koos Aivar Kuusmaaga ning saanud Tallinna „Kalevi“ koosseisus 1991 NLiidu meistrivõistluste kulla.
„Kalevi“ särgis mängis Sokk 1981-84, 1986-92 ja 1996-97. 1991. aasta kuldses „Kalevis“ vägesid juhatanud Sokku iseloomustas meeskonna peatreener Jaak Salumets mõni aasta hiljem: „Olen õnnelik treener. Mulle sobis täpselt selline tüüp, kes tegi musta tööd, kes juhtis mängu, kes tegi punkte ja samas andis märkamatult tooni terves meeskonnas. Hindamatu mängija.“
Pärast piiride avanemist mängis Sokk profisportlasena Kreekas: 1992–96 Ateena Panathinaikoses ja 1997–98 Thessaloniki Arises. Tuli 1993 ja 1996 Kreeka karikavõitjaks ning oli kolmel korral Kreeka liiga hõbe ning korra pronks.
Uuel sajandil sai Sokust Eesti korvpallikoondise peatreener - 2004-07 ja uuesti aastast 2009. Olnud 1998–2004, 2005–08 Nybiti meeskonna peatreener, võitnud Eesti meistrivõistlustelt kaks hõbedat (1999, 2004) ja neli pronksi (2000–02 ja 2006).
Õpilasi: pojad Tanel ja Sten-Timmu Sokk, Gert Dorbek, Joosep Toome, Tanel Kurbas jpt. 1997 rajas Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli ja on ka selle treener.
2010 a valiti Tiit Sokk esimesena Eesti korvpalli kuulsuste halli. 2005 omistati talle vabariigi sünnipäeval Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk.
„Öelda võiks väga palju, aga vähem on kõnekam,“ kirjutas Eesti Korvpalliliidu president Jüri Ratas täna. „Tiit Sokk on esimene ja viimane eestlasest olümpiavõitja korvpallis. Minu silmis läbi aegade parim Eesti korvpallur. Tiit on nagu hea vein, sest see on saavutus, mille tähendust me oleme õppinud alles ajas hindama. Veel väärtuslikumaks muudab selle teadmine, et ta oli selle meeskonna mängujuht, aju ja vedur.
Õnneks jõudis kätte aasta 1991 ning Eesti publik jõudis ära näha ka selle võrratu kevadpäeva, mil Sokk aitas kullale meie enda „Kalevi““
„Täna on Tiidu õlgadel Eesti meeste koondis. Paremat meest selleks tööks ja missiooniks on võimatu ette kujutada. Viimased aastad on tõestanud koondise õiget kurssi ja nii vaatame me kõik lootusrikkalt tuleva aasta septembrikuu EM-finaalturniiri suunas. Jõudu ja jaksu Tiidule kogu korvpallipere poolt,“ lisas Ratas.
