1.
Elton Brand
(Philadelphia 76ers, aastapalk 13 757 844 USD). Tegi kahju kokku kolmele klubile. Enne hooaja algust keeldus pikendamast lepingut Los Angeles Clippersiga ja veenus oma sõpra Baron Davist Golden State'ist Clippersisse üle kolima. Selle tulemusena pidi Warriors meeleheitlikult otsima asendajat oma ühele liidrile ning ei jõudnudki play-off-mängudele. 76ersis tegi Brand oma senise karjääri kehvima hooaja, visates keskmiselt vaid 13,8 punkti mängus. Lisaks sai talvel veel õlavigastuse ning oli pikka aega rivist väljas. Clippers, Golden State ja Philadelphia võitsid kolme peale kokku vaid 36,2 protsenti mängudest (89 võitu ja 157 kaotust).


2. Stephon Marbury (New York Knicks/Boston Celtics, aastapalk 20 840 625 USD). Konflikt Knicksi peatreeneri Mike d'Anthonyga ning pidevad distsipliinirikkumised viisid selleni, et 1. detsembril kõrvaldati mees New Yorgi klubi treeningutelt ilma, et ta oleks kaasa teinud ainsaski kohtumises. Klubi oli valmis Marbury vahetama, kuid tolle suure palganumbri tõttu ei tahtnud keegi skandaalset mängujuhti enda rivistusse. Veebruari lõpus jõudsid Knicks ja Marbury lõpuks üksmeelele lepingu lõpetamise osas, mille järel palkas mehe minimaalse tasu eest Boston Celtics. Tiitlikaitsja särgis ei paistnud liiga kunagine üks paremaid playmakerieid samuti millegi erilisega silma - 3,9 punkti ja 3,3 söötu.

3. Tracy McGrady (Houston Rockets, aastapalk 20 370 437 USD). Esimest korda tagamehe karjääri jooksul jõudis tema meeskond play-offides teise ringi. Probleem on selles, et McGrady ei mängi. Põhihooajal tegi ta kaasa vaid 35 mängus ning tabas mängust vaid 57,1-protsendilise täpsusega. Seejärel viis vigastus ta hooaja lõpuni pingile.

4. Allen Iverson (Denver Nuggets/Detroit Pistons, aastapalk 20 840 625 USD). Jõudis Nuggetsi eest mängida vaid kolm kohtumist, seejärel vahetati Pistonsisse, kus ta aega ei suutnud vääriliselt asendada Chauncy Billupsit. Viimasele omakorda tuli Nuggetsisse naasmine vaid kasuks - Denveri klubi sai Idakonverentsis teise koha ja on edukalt mänginud ka ply-offides. Iverson ei suutnud leida ühist keelt Pistonsi algaja treeneri  Michael Curryga ning 50 tema osaleusel peetud mängust suutis Mootorite linna klubi võita vaid 20. Aprilli alguses avaldas Iverson rahulolematust sellega, et ei mahu enam Pistonsi algkoosseisu, päev hiljem teatas Pistonsi presidnet Joe Dumars, et Iverson on seljavigastuse tõttu hooaja lõpuni audis ning rohkem väljakule ei tule.

5. Eddy Curry (New York Knicks, aastapalk 9 723 983 USD). Ei suutnud kuidagi liigesest kehakaalust vabaneda ning istus peaaegu kogu hooaja Knicki pingil ülikonnas, sageli koos Marburyga. Põhihooajal pääses platsile kolmes mängus kokku tosinaks minutiks. Tema mänguminut maksis seega 810 331 dollarit. Kahel järgmisel hooajal peaks ta "teenima" üle 21 miljoni dollari.

6. Gilbert Arenas (Washington Wizards, aastapalk 14 653 466 USD). Allkirjastas mullu juulis kuueaastase lepingu 111 miljonile dollarile. Viskas kogu hooaja vältel 26 punkti ehk iga punkt oli väärt 563 594 dollarit.

7. Ben Wallace (Cleveland Cavaliers, aastapalk 14 500 000 USD, pildil palliga). Just Wallace aga mitte LeBron James oli Cavsi kõige kallim mängija sel hooajal ning põhisüüdlane selles, et Cavs on oma palgakuludelt liiga klubide edetabelis kolmandal kohal. Wallace viskas vaid 2,9 punkti mängus. Tuleval hooajal teenib James juba Wallace'ist rohkem ja tema vähemalt teenib oma raha ausalt välja.

8. Wally Szczerbiak (Cleveland Cavaliers, aastapalk 13 775 000 USD). 26 644 dollarit iga punkti eest, 59 375 dollarit iga lauapalli ja 199 637 iga täpse kolmepunktiviske eest. Mänguaega keskmiselt 9 minutit mängus.

9. Marko Jarić (Memphis Grizzlies, aastapalk 6 575 000). Mängu keskmine 2,6 punkti, 1,4 söötu ja 1,2 laupalli. Kõik kolm näitajat on tema karjääri halvimad.

10. Baron Davis (Los Angeles Clippers, aastapalk 11 250 000 USD). Tabas mängust vaid 37,0 protsenti pealevisetest, sealhulgas kolmestest 30,2 protsenti. Seejuures sooritas Davis kolmepunktiviset 328 korda. Seega jäi meeskonnal saamata mitusada punkti.