“Kui mees on käinud nii MM-il kui ka olümpial, siis peab tal olema sisukust,” lisas Müürsepp.

Belgradis sündinud, kuid viimased 18 aastat Uus-Meremaal elanud Vucinic kohtus juba enne kaheaastasele lepingule allakirjutamist kalevlaste Martin Müürsepa, Valmo Kriisa ja Rait Keerlesega ning Kristjan Kanguriga, kes kaalub ka välisklubisse minekut.

Värske juhendaja valib Kalevile uusi mängijaid koos juhtkonnaga, president Ivar Valdmaa sõnul peavad vähemalt pooled olema eestlased.

“See on klubi poliitika, mis mulle meeldib,” ütles Vucinic. “Teil on olnud palju häid korvpallureid ja pikaajalised traditsioonid, näen rohkesti potentsiaali. Tean Tiit Sokku ja Müürseppa. Silma jäid Kanguri etteasted, ka Rockis on häid mängijaid. Võimalus Kalevi arendamisel kaasa lüüa oli siia tuleku peamine tõmbejõud.”

Pooleteise kuu pärast heitleb 2010. aastani ka Uus-Meremaa koondise peatreenerina töötav Vucinic Pekingi olümpiapileti pärast. Kui saareriigi koondisel ei õnnestu Ateena turniiril ülitugevas konkurentsis pääset hankida, asub ta Kaleviga tööle 1. augustist. Olümpiale jõudes tuleb ta taas Eestisse augusti lõpul.

“Püüan alati võita kõiki,” ütles Vucinic. “Kindlasti tahame tulla Eesti meistriks. Balti liigas tuleb latt kõrgele tõsta. Püüame võimsatele Leedu klubidele vastu hakata. Mulle on meeldinud mängida vastastega, kes koosseise paberil võrreldes on meist tugevamad.”

“Ma ei teagi, kes ma õigupoolest olen,” vastas ta oma kodakondsuse kohta. “Elasin endises Jugoslaavias, kaheksa aastat tagasi sain Uus-Meremaa passi. Võib-olla oleks õigem öelda: olen mina ise.”

Treenerinagi peab Vucinic end suuresti iseõppijaks. Oma peamiseks õpetajaks hindas ta Thomas Tab Baldwini, kelle abina töötades nautis ta 2002. aasta MM-il neljandat kohta.