Miks Tartu Rocki mänguvanker logiseb?

Vana Maailma nõrgimasse korvpallisarja Challenge-turniirile pudenenud Tartu Rock eile ei treeninud, kuid Silver Leppik käis ikka kergejõustikuhallis viskamas.

Viskamine on üks ründava tagamängija põhiülesandeid, ometi pole 24-aastase korvpalluri panus nõutud tasemel. Kolmes viimases kohtumises on ta viieteistkümnest viskest tabanud vaid kaks! Väike lohutus, et Gert Kullamäe tabavusprotsent on neis mängudes olnud vaid karvavõrra parem — korvikütt sopsas neljateistkümnest viskest neli.

Hea, kui Leppik püüab oma nõrga külje kallal vaeva näha. Samasugune entusiasm peaks kannustama tema meeskonnakaaslasigi, kes enamasti selgitavad nigelat hooaja algust krobelise koostööga, mida nad pole saanud küllaldaselt lihvida. Tagasihoidlikumalt tunnistavad viimasest kuuest kohtumisest neli kaotanud korvpallurid iseenda puudulikku valmisolekut.

Ometi tundus veel kuu aega tagasi enne liigade stardipauku Rocki seis roosiline. Tartlaste koosseisu iseloomustati kõlavate epiteetidega. Kokku olevat justkui saadud Eesti aegade tugevaim klubimeeskond. Pidage-pidage!

Alles jäid küll tuumikmängijad Tanel Tein, Kullamäe, Janar Talts ja Giorgi Tsintsadze ja lisandus Euroliiga karastusega keskmängija Tanoka Beard, kuid üsna pea sai selgeks, et ainult viisiku noorim, 22-aastane Tsintsadze on suuteline 30 kuni 35 minutit rügama. Teinil, Kullamäel ja Taltsil lasus väsimuse pitser Eesti koondise EM-valikturniirilt. Peatreener Üllar Kerde ei oodanudki kahelt ässalt esimestes Balti liiga ja eurosarja kohtumistes täit panust. See oli liiga julge loobumine ja vitsad lõid valusalt. Kui peatreener ei täi liidritele koorma kandmist usaldada ja uusi võimekaid esiletõusjaid pole, logisevad mänguvankri rattad nagu auklikul külateel.

Kas tekib konkurents?

Kas tuleb järeldada, et koondise huvid kaalusid Rocki huvid üles? Kui selgus, et Tein ja Kullamäe polnud veel valmis klubi eest täisjõuga rügama, tuligi Kerdel lasta neil jaksu koguda. Paraku tõi juhendaja valik esile karmi tõe — meeskonnas, kus igas liinis on kaks mängijat, puudub siiski edasiviiv sisekonkurents.

Ka pole õnnestunud Kerde katse sisekonkurentsi vägisi tekitada. Raske on mõista, kuidas Marek Doronin ja Viktor Sani-kidze omavahel konkureerivad, sest eestlane pole esiviisiku kohta välja vedanud ja grusiin pole osanud või julgenud end maksma panna.

Leppik ärgu pangu pahaks, aga teda ei saa ju veel Teiniga konkureerima panna. Seni nähtu põhjal on tal juba piisavalt peatreeneri usalduskrediiti.

Tõsi, üks mees on “täielikust koosseisust” puudu — suvise Achil­leuse kõõluse operatsiooni järel omaette harjutav keskmängija Vallo Allingu, kes peaks and­ma Beardile hingetõmbeaega. Kuid ühe korvpalluri puudumise taha ei saa tegematajätmisi peita. Osal korvpalluritel napib võhma ja osal toorest jõudu. Mõni korvpallur peaks nii enne kui ka pärast ühistreeningut viskeid harjutama.

Aga kõik pole veel kadunud: kui Rock mulluse tugeva ühisvaimu taastab, tasub neil sihikule võtta Challenge-turniiri esineliku koht.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines