Märtsi Basketball: Merike Anderson avab end rohkem kui muidu

 (1)
Merike Anderson
Merike AndersonFoto: basket.ee

Trükikojast saabus märtsikuu Basketball. Taas 84 lk tummist lugemist tõsistele ja pühapäevastele korvpallisõpradele. Nagu pealkiri ütleb, on õrnema soo puudutust ses ajakirjas rohkem, alustades kaanetüdrukust Merike Andersonist.

Märtsi persooniintervjuu Merike Andersoniga hõlmab ses numbris koguni 13 lehekülge, koos pildikülgedega isegi 15 lk. Laseme Merkal rääkida suu puhtaks nii naiste koondise asjus kui ka Belgia elu ja enda isikliku elu ja mõtete osas. Musta pesu pesemist siit aga oodata ei tasu, tegemist on pigem otsekohese inimese sirgjooneliste ja keerutamata avaldustega.

Väike rebend intervjuust, selle algupoolest, kus käsitleme äsjalõppenud kvalifikatsioonimänge:

Kas sul on koondises tänu vanusele, kogemusele, staažile ja kapteniseisusele ka mingeid erivolitusi, -õigusi või -kohustusi?

Ma ei ütle, et mul oleks mingeid erilisi õigusi, aga see on rohkem vastutus ja kohustus, et pean nooremaid aitama, utsitama ja heade sõnadega üles kütma. Aga teades mängijaid ja ennast – olen ju sageli päris terava keelega. Eks püüan nüüd juba rahulikum olla ja ka kaasmängijad teavad mind. Pigem üritan olla otsekohene ja oma asjad välja öelda.

Kas kardad, et nõuad teistelt liiga palju?

Eks ma nõuan esiteks endalt palju ja teistelt ka. Aga samas saan aru, et ma ei saa seda teha, sest teised ei ole täisprofid. Kuid ikkagi: minu hing ja süda ihkavad paremat kvaliteeti.

Koondis alustas EM-tsüklit nelja kaotusega. Asjade parema õnnestumise ja oma mängu väljamängimise korral oleks olnud võimalik kätte saada ka kaks võitu. Kui palju see tagantjärele tuska teeb?

Horvaatia ja Holland ei ole ka Eesti jaoks alistamatud naiskonnad.
Ikka on tagantjärele hea rääkida ja lihtsam aru saada, miks me siis ei võitnud neid mänge. Tõesti, võidud olid käeulatuses ja ütlen, et otsustavaks said pisiasjad. Vastane ei eksi niivõrd lihtsates olukordades. Peapõhjus ongi selles.

Eilsel pressikonverentsil ütles Levkoi, et kaotamise peapõhjus on võrdsetes mängudes psühholoogiline valmisolek.

Seda ka, aga minu hinnangul jääb asi siiski suuresti füüsise taha. Suudame nendega võrdselt mängida, kuid ühel hetkel enam mitte. Vastane tuleb oma suure kerega ja saab juba nii hulga lihtsaid korve.
Ning vastased mängivad võistkondlikult, neil liigub pall kogu aeg. Meil jääb see seisma ja siis on kõik. Me ei suuda enam füüsiliselt pallile vastu minna, me ei suuda söötu anda ... Seal on nii palju nüansse.

*******

Ajakirja kaanel on uus hind – 3,95. Tegime kaks numbrit ajakirja sisuliselt omahinnaga (2,24). See oli vana, endise Basketballi kaanehind, kuid mäletatavasti oli see paarkümmend lehekülge õhem. Tellimusi võtame vastu aastaks hinnaga 24,75, mis on nö „vana Basketballi“ kaanehind korrutada 11 kuuga aastas. Seega – tellimine on endiselt soodus. Lisaks: püsitellija saab ajakirja postkasti päev varem kui kaubandusest.

Sisukord
13 Jaan Allik peamiselt naistest
14 Kaks korvpallifilmi, üks peaaegu purgis
18 Kristjan Kitsing – vist ikka vintskest puust
21 Kuu parimad erineval pool ja meie meelest
22 Meistriliiga isiklikud rekordid
24 Viljandi, Haapsalu ja Narva korvpallikaardile joonistamine
28 Persoon: Merike Anderson
44 Naiste koondisel pikem „mõtlemisaeg“
46 Prantslaste pealik Siutat sellest, millest saame unistada
50 Tagasipilk: Jaak Lipso NBAst ja endast
52 Alasti tõde: TÜ/Rock – Kalev/Cramo, lahang nr 2
56 Saku I liigas algas just play-off
59 Noore ankeet: Madis Soodla
60 Selma Multer – elutööpreemia laureaat
64 NBA: trendiloovad komissarid
68 Türgi liiga laineharjal
72 Järjejutt: „Sajandi parim meeskond – NSV Liit 1988“
76 Mõttekad riigid: Kanada esiletõus